Riigikohus vabastas neljapäevase otsusega väärteosüüst Tallinna baarides korduvalt maksmisest keeldunud mehe, kuna politsei polnud kõrgeima kohtuastme hinnangul piisavalt tuvastanud tema tegevuses tahtluse.

Rain L. sattus politsei huviorbiiti, kui ta käis mullu suvel korduvalt pealinna söögikohtades söömas ja joomas, kuid ei soovinud seejärel arvet tasuda. Nii tellis ta 31. mail restoranis Bosphorus vesipiibu ja õlut, kuid 260-kroonist arvet maksta ei soovinud. Kaks päeva hiljem tellis ta pubis Zanzibar City 125 krooni eest toitu, kuid taas ei tasunud arvet. 19. juuni õhtul tellis ta toitu ja jooke restoranis Han, 130-kroonist arvet aga ei tasunud. Samal ööl tellis Rain L. restoranis Revalia toitu ja jooke 429 krooni eest, kuid arvet ei tasunud. Sama kordas ta 30. juunil pubis Scotland Yard, kus keeldus tasumast 465 krooni suurust arvet. 26. augustil tellis ta toitu, jooke ja sigarette baaris Chicago, kui talle aga toodi 332-kroonine arve, siis teatas ta, et ei tasu seda

Põhja prefektuur koostas Rain L.-le kokku kolm väärteoprotokolli, millest nähtus, et mees oli rikkunud kelmuse paragrahvis sätestatud nõudeid, pannes nii toime varavastase väärteo väheväärtusliku asja vastu.

Mullu 26. oktoobril leidis Harju maakohus, et mehe süü on tõendatud ning määras talle 10-päevase aresti. Maakohus leidis, et Raini ütlustest ja kirjalikest tõenditest nähtuvalt pettis mees kaupade müüjaid. "Petmise tulemusel tegid müüjad varakäsutuse ja said varalist kahju, Rain L. sai aga varalist kasu," märkis maakohus.

Mees pöördus seepeale ringkonnakohtusse, leides, et tema suhtes käivitatud väärteomenetlus tuleks lõpetada, kuid teine kohtuaste jättis mullu 28. detsembril maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Seejärel esitas tema esindaja kassatsioonkaebuse riigikohtusse ning saavutaski maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise.

Riigikohtu kolleegium nõustus neljapäeval avaldatud otsuses Rain L. esindajaga, et kõnesolevate väärteoprotokollide teokirjeldused ei sisalda faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks menetlejal järeldada, mil viisil Rain L. lõi toitlustusasutuste töötajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse enda valmisoleku kohta tellitud kauba eest ka tasuda.