TV3: MISA hinnangul on keeleõppe mõju lõimumisele oodatust väiksem

 (24)
Lõpukirjand
Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

MISA uuringust selgus, et paljude muukeelsete inimeste keeleoskus pole vaatamata läbitud keelekursusele paranenud. Koolitusel osalejates peab uut koolitust vajalikuks 97 protsenti.

Venekeelsele elanikkonnale pakutavad keelekoolitused jooksevad tihti tühja, sest lühikeste kursuste jooksul saab hädavaevu selgeks niipalju, et eksam läbida, kui sedagi.

Püsivat keeleoskust, millega eesti keeles suhtlema hakata ja Eesti elus osaleda, ei teki. Sotsioloog Andrus Saar ütles, et 30 tunniga õpib inimene väga vähe keelt.

"Nad võivad saavutada mingi taseme ja teha ära mingi testi, aga keel ei lähe aktiivsesse kasutusse," ütles Saar. "Keeleõppe algtase ei suuna inimest mõtestama seda, millises ühiskonnas ta elab".

MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets ütles, et keskkonna probleem on suurim probleem Ida-Virumaal, kuid inimestel endil on võimalik keskkond luua. "Me oskame ju inglise keelt, kuigi ei ela inglisekeelses keskkonnas," ütles Odinets.

HTM-i keeleosakonna juhataja Piret Kärtner leiab, et kursuste sisu on kohati liiga elukauge. "Vahel ei pöörata keeleõppe materjalides tähelepanu keele autentsusele, rohkem on rõhk grammatilistel konstruktsioonidel, õigetel küsimustel ja vastustel," sõnas Kärtner.