Endise õiguskantsleri Allar Jõksi hinnangul ei muuda aga see tõenäoliselt olukorda, kus paljud inimesed ei saa endale oma õiguste kaitset lubada.

"Eestis tuleb keskmiselt maksta sajaeurose nõude pealt 12 eurot ehk 12 protsenti. Samal ajal Prantsusmaal ja Soomes on see protsent kolme juures. Lätis ja Leedus, kellega meile ennast tihtipeale võrrelda meeldib, on see protsent kuue juures. See tähendab seda, et meil on (lõivud – toim.) ebaproportsionaalsed – kaks või isegi kolm korda suuremad, kui teistes riikides," rääkis ta "Seitsmestes uudistes"

Seevastu justiitsminiter Kristen Michali sõnul tullakse lõivude osas inimestele vastu juba praegu ning suured riigilõivud on pigem rikaste mure.

"Kui oma kinnisvara välja üüriv korteriomanik läheb kohtusse üürnike vastu, kes keelduvad välja kolimast, maksab ta riigilõivuks kümnendiku maksimaalselt aastasest üürihinnast, mitte korteri väärtusest, nagu väitis TV3," kommenteeris justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv kommenteeris

"See tähendab, et TV3 uudisloos näiteks toodud 50 000-eurose korteri puhul, mille kuu üür võib olla umbes 200 eurot kuus ja seega 2400 eurot aastas, tuleks üürivaidluse puhul maksta riigilõivu 383,46 eurot, mitte 4000 eurot, nagu väitis TV3."


"Justiitsministeeriumis hetkel koostamisel oleva riigilõive alandava eelnõu kohaselt alaneks selles näites toodud lõiv 383,46 eurolt 200 eurole," lisas Talv.