Eesti Energia liitus Ameerikas loodava täiesti uue väikese tuumareaktori arendusega. Eesti Energia nõukogu liikme Jürgen Ligi sõnul saab Eesti oma nn IRIS-tüüpi kahe reaktoriga tuumajaama juba 2019. aastal.

„Reaktori põhiline eelis on väiksus ja kiiresti rajatavus,” ütles Ligi. „Tuumajaama valmimine Eestis on arenduse õnnestumise korral kümne aasta küsimus.”

Ameerika juhtiva tehnoloogiakorporatsiooni Westinghouse koordineerimisel loodava reaktori IRIS kodulehekülg esitleb kahe energiaploki ja nelja 335 MW reaktoriga tuumajaama, kuid Eestisse võidakse rajada kahe reaktoriga tuumajaam.

„Nelja reaktoriga IRIS-e tuumajaam ei ole tüüplahendus, sest võimalikud on igasugused lahendused,” ütles Eesti Energia tuumaprojekti juht Andres Tropp.

Eesti Energia on uue reaktori otsimisest rääkides kidakeelne, sest teda seob endiselt vastuoludesse takerduv Ignalina tuumajaama projekt Leedus.

„Kindlasti ei ole me kaotanud huvi ka Leedus arendatava tuumajaama projekti vastu,” selgitas Tropp. „Eesti Energia liitus IRIS-e arendusprogrammiga, kuna see tehnoloogia pakub meile huvi. Me huvitume ka teistest reaktoritüüpidest.”

Eesti Energia loodab Ligi kinnitusel saavutada oma tuumajaama rajades lahenduse, mille puhul jäätmete eest vastutab reaktori tarnija.

Kuid praegu kehtivad rahvusvahelised tuumareeglid ei võimalda, et tehnoloogia või kütuse tarnija veab jäätmed lihtsalt ära. „See, kes tuumaenergiat toodab, peab jäätmete eest ise hoolt kandma,” ütles tuumafüüsik Tõive Kivikas, kes töötas 1990–1998 Rootsi riikliku tuumaenergia uuringukeskuse tegevdirektorina.

Arutelu tuumaenergeetika ja selle alternatiivide üle tuleb Kivikase sõnul tõsta esiplaanile, sest inimestel on tuumajäätmetega seotud suur hirm.

„Niimoodi võib eeltöödele kulutatud 2–3 miljardit krooni metsa visata, kui probleeme pole lõpuni arutatud ja rahvas lõpuks selle vastu astub,” selgitas Kivikas. „Rootsis tehti see viga, et parteid kasutasid tuumaprojekte oma huvides. Tagajärjel ei saanud me kolme tuumajaama õigeaegselt käiku anda ja Rootsi tööstus ähvardas energiapuuduse tõttu välismaale kolida.”

Tuumajam on Kivikase sõnul otstarbekas rajada mere äärde, et võimaldada raskete detailide kohalevedu ja saada piisavas koguses jahutusvett. Samuti peaks jaam olema küllalt lähedal mõnele suurele linnale, et jahutusvesi kuluks elamute, mitte merevee kütmiseks. Kümne riigi osavõtul alates 1999. aastast arendatud projekt International Reactor Innovative and Secure – IRIS – seadis eesmärgiks lihtsa konstruktsiooniga, ohutu ja suhteliselt odava reaktori loomise. Projektis osalevad juhtivad tuumariigid USA, Suurbritannia, Venemaa. Leedu tuumalaboratoorium LEI uurib reaktori ohutust, samuti elektri ja soojuse koostootmise võimalusi. IRIS-e reaktor peaks valmima 2015. aastal.

Kaks asukohta

• Pakri saared

Pakri saarte tuumajaama puhul 5 km ohutustsoonis inimesi ei ela ja 20 km raadiuses elab 7460 inimest.

• Keibu laht

Teise enam räägitud asukoha puhul jääb jaama 5 km ohutsooni 60 inimest ja 20 km raadiusega ohutsooni 1580 inimest.