Tuumaekspert: Venemaal põlenud tuumapommid Eestile suurt ohtu ei kujutanud

 (26)
Tuumaekspert: Venemaal põlenud tuumapommid Eestile suurt ohtu ei kujutanud.
Venemaa tuumaallveelaev Jekaterinburg.AP/Scanpix

Venemaa tuumaallveelaeval põlenud tuumapommid Eestile suurt ohtu ei kujutanud, ütles Delfile Tartu ülikooli keskkonna radioaktiivsuse uurimisgrupi juht Enn Realo.

Vene väljaanne Kommersant-Vlast kirjutas hiljuti, et detsembris Eestist ligi 1500 kilomeetri kaugusel Murmanskis põlenud tuumaallveelaeva Jekaterinburg pardal olid tuumalõhkepead. Tuumaeksperdi Enn Realo sõnul tuumalõhkepead tulekahjudes ja muudes ekstreemsetes oludes väga kergelt ei lõhke.

"Nii lihtsalt see asi ei käi, et seal juhuslikult mõni pomm lõhkeda saab. Selliseid asju on ju enne ka juhtunud, näiteks ameeriklastel on tuumalõhkepeadega lennukeid alla kukkunud ja ei ole midagi juhunud," selgitas tuumaekspert Delfile. "Minu teada on valitsusjuhid oma tuumakohvritega ikka need, kes saavad loa anda mingile protsessile, mitte välised mõjutused," lisas ta.

Eksperdi sõnul on väga vähe tõenäoline, et radioaktiivse aine lekkimine või mõne tuumalõhkepea plahvatamine oleks Eestile ohtlik olnud. "Sealt ei ole õieti midagi radioaktiivset välja tulemas, sest pommimaterjalid enne lõhkemist ei ole eriti radioaktiivsed. Väga kõrgel temperatuuril midagi lendab ju välja, aga üldiselt ma ei usu et suurt ohtu oleks tulnud," rääkis Realo. Ekspert lisas, et kuigi Murmansk asub Soomele palju lähemal, kui Eestile, ei olnud tuumalaeva põlemisel ka Soomele suurt ohtu.

Tulekahju tuumaallveelaeval Jekaterinburg puhkes 29. detsembri õhtul, kui alus oli plaanilises remondis Murmanski oblasti laevaremonditehases. Tules sai kahjustada laevakere kummist kate ja hüdroakustiline süsteem. Tule kustutamine võttis aega 20 tundi. Viga sai üheksa inimest.

Vikipeedia andmetel mahutab Vene allveelaev Jekateringburg maksimaalselt 16 R-29RM Shtil või R-29RMU Sineva ballistilist tuumaraketti. Venemaa tähisega R-29RM Shtil raketid võivad kanda kuni 100 kilotonni lõhkepäid ja nende maksimaalne laskekaugus on umbes 8,500 kilomeetrit.