Ettekannetega esinesid ning küsimustele vastasid väljakaevamisi teostava OÜ Agu peaspetsialist arheoloog Villu Kadakas ning Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, teatas Raepress.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas lubas Vabaduse väljaku ümberkujundamisega seotud arheoloogilisi väljakaevamisi kommenteerides, et leitud müürisäilmed eksponeeritakse ning jalakäijate aatriumis pannakse välja paiga ajalugu tutvustav pildi- ja leiumaterjal.

Boris Duboviku sõnul leitakse lahendus ka Harju väravatorni alusmüüri eksponeerimiseks ning väravaehitiste asukoha markeerimiseks.

„Tuleks mõelda, kuidas markerida kõik kunagised väravakompleksid — Nunne, Karja jt,“ lisas Dubovik. „Kahjuks lammutati paljud neist väravarajatistest 19. sajandi teisel poolel.“ Harju värava eesvärava tornid olid Duboviku hinnangul sarnased säilinud Viru värava tornidega.

„Kõige suuremaks avastuseks tuleb kahtlemata pidada kiviaegset asulakohta,“ rõhutas väljakaevamisi juhtiv arheoloog Villu Kadakas. „Loode-Eesti on kiviaja leiukohtade poolest väga hõre, selle piirkonna seni ainus avastatud tolleaegne asulakoht paikneb Jägala jõe suudmes.“

Kadaka sõnul on kiviaegse kultuurkihi paksus kohati kuni 50 sentimetrit, leiumaterjal pärineb ajast kuni 3000 aastat eKr. Tegemist on hilise kammkeraamika ajajärguga. Toona ulatus meri Vabaduse väljakuni. Kiviaja kultuurkihist on leitud hulgaliselt kammkeraamika kilde, loomaluid ja kvartsikilde.

Kaarli puiestee alla uute kommunikatsioonide paigaldamisega seoses kaevati endise Barbara kalmistu alalt välja umbes 250 üksikluustikku ning 350 luustikku katkuaegsest ühishauast, mis nüüdseks on ümber maetud Liiva kalmistule. 16.-17 sajandil maetutele oli kaasa pandud hollandi piipude tükke, sõrmuseid, sõlgi ja klaashelmestest keesid.