Turvakodu hädas eneselõikujatega
“Meie kutsume politsei, politsei kutsub kiirabi ja kiirabi helistab Paldiski maanteele psühhiaatriakliinikusse. Sealt aga öeldakse, et nemad ei saa selliseid lapsi vastu võtta,” selgitas Mišina olematu abi kadalippu.
15-aastane tüdruk on nüüdseks taas turvakeskusest põgenenud. Sõprade kaudu andis ta teada, et 9. klassi ta lõpetada ei taha.
Esimene tõsine eneselõikumise juhtum leidis turvakesuses aset poolteist aastat tagasi, kui üks tüdruk lõhkus taldriku ja lõikas mõlemale käele sügavad haavad. “Hiljem läksid need veel mädanema ja neid pidi haiglas puhastamas käima,” meenutas Natalia Mišina. “Tema pani kolm aastat “valget hiinlast” (heroiinist kangem fentanüül — toim),” selgitas turvakeskuse juht Erki Korp, kelle sõnul oli oma verega seinu määrinud tüdruk ka HIV-positiivne. Tüdruk lahkus turvakeskusest pärast kaht aastat, nüüdseks on 16-aastane tüdruk aga jõudnud korrarikkumiste ja varguste tõttu Harku vanglasse.
Korbi sõnul ei ole need ainukesed eneselõikumise juhtumid. Seda tuleb ette korduvalt nii tüdrukute kui ka poiste seas.
Laste viha võib sama kergelt pöörduda endalt teistele ja tagasi. Üks 16-aastane tüdruk ründas paari nädala eest kasvataja Mišinat, kasutades relvana tooli. “Panime ta eraldi ruumi. Tema üritas end sokke suhu toppides lämmatada. Kui see katse ei õnnestunud, püüdis ta särgiga ennast üles puua,” meenutas kasvataja, kes sai intsidendist endale sinikad. Jällegi ei olnud kasvatajatel peale lapse maharahustamise midagi muud teha, sest ravile ei olnud teda kuhugi saata.
“Siia nad satuvad oma sõltuvuse tõttu,” rääkis Erki Korp oma asutusest, kus elab praegu 20 poissi ja 20 tüdrukut. “Kui me suudame sõltuvuse maha võtta, tekib kriis — nad ei suuda oma probleemidega edasi minna. Siis tekivadki tugevad agressiivsushood.”
“Meil puudub praegu ebastabiilsete kaksikdiagnoosiga (psüühikahäire ja sõltuvus) noorukite osakond,” kahetses ka Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistuse juht Anne Kleinberg. Tema sõnul on neile lastele vaja turvalist keskkonda ja regulaarset psühhoteraapiat.
“Need lapsed jõuavad sellistesse kohtadesse nagu Nõmme tee turvakeskus selles faasis, kus probleem on juba niivõrd fikseerunud, et enam nii suuri imesid ära ei tee, kui oleks teinud näiteks enne kooli väikelapse eas. Enne teist eluaastat pannakse sellele asjale alus,” rääkis arst. Tema sõnul oleks seetõttu vaja lastehaigla juurde ennetusega tegelevat lastepsühhiaatria osakonda.
Sellised lapsed ei suuda kontrollida oma ärevust, viha, tugevaid tundeid. “Ja seesmine valu, mis on lapsepõlves sisse jäänud, tuleb üles ja on täiesti kontrollimatu. Tihti kirjeldavad nad, et kui nad endale haiget teevad, siis see on niivõrd selge, konkreetne kogemus, et see rahustab nad maha või tekitab ajutise tunde, et nad suudavad olukorda kontrollida,” selgitas Kleinberg.
“Nad vajavad selleks, et saada lahti painajalikust ärevuse või õuduse tundest, väga teravat füüsilist kogemust. Osa ka kägistavad ennast, et viia ennast välja reaalsusest, mis on raske ja talumatu,” rääkis Kleinberg.
