Türkson: laiapõhjaline riigikaitse eeldab sisejulgeoleku suuremat rahastamist
"Meil on juba ka konkreetseid mõtteid, kuidas ja mida kaitseministeeriumiga koos teha. Kuidas siseministeeriumis teatud protseduure üle võtta kaitseministeeriumist," rääkis Türkson BNS-ile antud usutluses. "Ma arvan, et sellest võiks üks hea asi tulla."
Ühe näitena tõi Türkson kaitsevaldkonna kümne aasta arengukava, milles on ära kirjeldatud kõik vajalikud võimekused, nende areng ja rahastamine. Sama oleks tema hinnangul vaja teha siseministeeriumi haldusalas. "Siseministeeriumil on samuti olemas konkreetne hulk võimekusi, mida on vaja arendada samas süsteemis kaitseministeeriumiga. Et ka kõige halvemas võimalikus olukorras meie pääste, piirivalve, politse, IT, registrid - kõik töötaksid. See peab moodustama kokku ühtse süsteemi," selgitas Türkson. " Me peame oma võimekusi planeerima ja saama neile taha rahastuse."
Kaitseministeeriumil on praegu plaan valmis ning kui siseministeerium oma võimekustega järgi ei jõua, läheb süsteem Türksoni sõnul logisema. "Kui rääkida laiapõhjalisest riigikaitsest, siis selle kontseptsiooni väljatöötamise käigus selgus, et üks suur osa riigikaitsest on kaitseministeeriumil ja teine suur osa on siseministeeriumil. Oma osa on ka kõigil teistel ministeeriumitel - ei ole valdkonda, mis siia ei kuuluks," rääkis Türkson.
Pakkumise asuda tööle siseministeeriumi kantslerina võttis Türkson enda sõnul vastu soovist siduda kokku välis- ja sisejulgeolek üheks töötavaks laiapõhjaliseks riigikaitse süsteemiks. "Kuna ma olen esimesed 19 aastat peale ülikooli tegelenud välisjulgeolekuga, siis on mul päris hea ettekujutus sellest kaitseministeeriumi poolsest osast," nentis Türkson.
Siseministeeriumil on tema hinnangul selles mõttes keerulisem, et erinevalt näiteks kaitsevaldkonnast ei ole siseministeeriumi haldusalale ette nähtud konkreetset protsenti SKP-st. "Viimaste aastate jooksul on siseturvalisusele kulutatud raha hulk langenud väga drastiliselt. Nelja-viie aasta perspektiivis on sisejulgeolekule määratud raha 1,72 protsendilt SKP-st langenud 1,34 protsendile. Selline langev trend ei ole kahjuks jätkusuutlik," kinnitas Türkson.
Valitsuses heaks kiidetud laiapõhjalise riigikaitse kontseptsioon eeldab Türksoni sõnul poliitilist kokkulepet sisejulgeoleku valdkonna senisest paremaks rahastamiseks. "Kui me teeme siseministeeriumis planeeringu, mis on võrreldav paralleelselt kaitseministeeriumiga, siis sinna tulevad konkreetsed rahanumbrid. Nüüd tulebki langetada poliitiline otsus, et kas me loobume laiapõhjalist riigikaitse strateegiast või leiame sisekaitsele vajalikud vahendid."
