Türkson: Eesti luurajate sotsiaalsed tagatised on viletsad

 (56)
Tarmo Türkson
Foto: Andres Putting

Eesti luurajate sotsiaalsed tagatised on oluliselt kehvemad kui näiteks politseinikel või kaitseväelastel ning selles osas peaks kiiremas korras midagi ette võtma, leiab siseministeeriumi kantsler ja üle kümne aasta teabeametit juhtinud Tarmo Türkson.

"Esiteks ei ole teabeametil eripensioneid. Teiseks ei ole teabeametil olemas selliseid sotsiaalseid garantiisid, nagu on politsei või kaitseväe inimestel," rääkis Türkson BNS-ile antud intervjuus.

Türksoni sõnul on võrreldes 2000. aastaga, kui teabeameti töötajate sotsiaalseid tagatisi käsitlev seadus vastu võeti, palju muutunud. "Me oleme Euroopa Liidus, me oleme NATO-s, meil on välismissioonid. Ka teabeameti töötajad käivad neil välismissioonidel, kuna see on teabeameti kohus - väljaspool riigi territooriumi asuvates kaitseväe üksustes vastuluure teostamine," rääkis Türkson.

Samas on teabeameti töötaja Türksoni kinnitusel Afganistanis oma tööülesandeid täites seaduse mõttes täpselt samasuguses situatsioonis, nagu ministeeriumi pressiesindaja oleks komandeeringus Riias. "Kui ta on riigiametnik, kes saab tööülesannete täitmisel surma, siis ta saab oma kompensatsiooni - loodame, et seda kunagi ei juhtu. Kui ta saab seal vigastada ja vajab näiteks mingeid järelravisid, siis seda sotsiaalset garantiid tal ei ole," selgitas Türkson.

Türksoni hinnangul väärivad teabeameti töötajad samasuguseid eritagatisi, nagu on politsei, kaitseväe ja päästeameti inimestel, sest enamik ülesandeid on ka teabeametis sellised, et inimene vanuse tõttu ühel hetkel ei suuda neid täita.

"Inimene panustab kogu oma elu ja tervise oma töösse ja siis ühel hetkel öeldakse, et ei ole midagi teha - sul on 13 või 15 aastat veel pensionini, kuid sa ei suuda oma ülesandeid täita. Asutused on piisavalt väikesed, et nad ei suuda sisemiselt neile inimestele mingeid alternatiivseid tööülesandeid pakkuda. Siis ongi justkui kaks varianti, kas visata inimene tänavale või hoida teda tööl teadmisega, et ta ei täida oma ülesandeid nõutaval tasemel," rääkis Türkson.

Eraldi teema on Türksoni hinnangul julgeolekuasutuste juhtide karjäärivõimalused. Seadus lubab nii teabeameti kui kaitsepolitseiameti peadirektoril ametis olla kuni kaks ametiaega - kümme aastat. Seejärel peab ta oma kohalt lahkuma, kuid mingit edasist karjäärivõimaluste süsteemi nende võtmekohtadel inimeste jaoks Eestis ei eksisteeri.

"Meie riigi noorusest tulenevalt on asutuste juhid olnud suhteliselt noored. Kui riik saab küpsemaks, võiks see ka muutuda. Mitte nii, et 31-aastaselt hakkad luuret juhtima ja juhid seda 12 aastat. Sa oled absoluutses tipus selles valdkonnas, sul ei ole sealt kuhugi minna," selgitas Türkson.

Tema hinnangul oleks üheks võimalikuks lahenduseks eripension. "Näiteks eripension tagaks ka julgeolekuasutuse endisele juhile, et ta ühel hetkel ei ole olukorras, kus tal ei ole enam sissetulekut," rääkis Türkson. „On küll olemas ka võimalus, et julgeolekuasutuse endine juht jätkab tööd samas asutuses mõnel madalamal ametikohal, kuid riik peaks kindlasti mõtlema, kuidas neid teadmisi riigi hüvanguks paremini ära kasutada."

Samas kinnitas Türkson, et võtmekohtadel olevate inimeste sotsiaalsete tagatiste ja karjäärivõimaluste puudumine ei saa olla Eestile julgeolekurisk. "Siis on küll midagi väga viltu, kui kaitsepolitsei või teabeameti või politseiameti peadirektoriks saab inimene, kes pärast ametist lahkumist muutub julgeolekuriskiks. Siis on see personalivalik küll väga vale olnud."