Tunne Kelam Euroopa Komisjoni presidendi Venemaa-sõbralikust avaldusest: Juncker on sisemiselt lõhestunud ja tema ütlus oli pikka aega käärinud vastuolude väljapurse

 (200)
Tunne Kelam ja Indrek Tarand.Euroopa Parlament.Brüsse
Tunne KelamFoto: Vallo Kruuser

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami arvates ei ole võimalik Venemaaga võrdsetel alustel suhelda ja ta leiab, et idanaabrile tuleks jõupositsioonilt vastu seista.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rääkis usutluses Madalmaade ajalehele Trouw, et eurooplastel ja venelastel tuleb hakata omavahel taas suhtlema ja kontakte taastama, loobudes külma sõja retoorikast. “Meil tuleb õppida venelastega uuesti võrdsetel alustel, silmast silma rääkima,” arvas Juncker. “Venemaal on suur roll ja ilma Venemaata ei ole ka Euroopa julgeolekuagendat.”

Tunne Kelami hinnangul tuleb Junckeri avaldusse kainelt suhtuda, kuna tegemist pole ametliku sõnavõtuga. “Aluseks saab võtta Euroopa välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avalduse, mida ei ole olemas,” rõhutas Kelam.

“Mulle tundub, et see Junckeri avaldus on temas pikka aega käärinud vastuolude väljapurse, mida ta teistes tingimustes ehk poleks teinud,” märkis Euroopa Parlamendi saadik.

“Junckeri intervjuu on ärevusttekitav, sest see näitab, et Euroopa Komisjoni esimees on ise sisemiselt nii lõhestunud ja temas on nii tugevasti püsinud traditsioonilise Lääne-Euroopa mõtlemise jäänukid, et Venemaaga saab kokku leppida, mõistlikku äri ajada ja kui rääkida, siis on tulemusi,” rääkis Kelam.

Seotud lood:

“See on ohtlik, sest minu meelest on praegune olukord võrreldav kolmekümnendate aastate teise poolega, kui Müncheni kokkulepe oli sõlmitud, lääneriigid aitasid kaasa heas usus Tšehhoslovakkia tükeldamisele, olid nõus Austria annekteerimisega ehk Anšlussiga. Praegu on see Krimm, mida on annekteeritud. Pole vähimatki kahtlust, et Venemaa selline käitumine jätkub. See on strateegia, mitte juhuslik taktika. Realistlik võimalus sellele vastu seista on jõupositsioon ning ühtsus,” leidis Kelam.

Ta meenutas, et Ühendkuningriigi peaminister Neville Chamberlain naasis Londonisse sõnumiga, et käesolevaks põlvkonnaks on saavutatud rahu. Tulemus oli aga vastupidine ja järgnes verine Teine maailmasõda. “Mida kauem selliste illusioonidega venitada, et agressoriga saab kokkulepet sõlmida, seda kallimat hinda tuleb maksta. Kui Juncker tahab käituda Chamberlainina, on meil vaja uut Winston Churchilli.”

Kelam: Venemaa on kogu läänemaailma oht number üks

“Praegu on ikkagi ametlikult terve Euroopa ja läänemaailma jaoks Venemaa oht number üks, sest Putini ametlik strateegia on lääne süsteemi nõrgestamine, killustamine ja lõpuks oma süsteemi pealesurumine. Nii et me oleme kõik märklauad. See on viimase kahe aastaga saanud väga selgeks. Ei ole nii, et ainult Balti riigid või Ukraina on ohustatud. On selge, et Venemaa on sekkunud Inglismaa referendumisse, on sekkunud Kataloonia probleemidesse ja mitmetesse teistesse valimistesse. See on väga tõsine asi ja seda on ka läänes tunnustatud,” sõnas Kelam.

Samuti ei nõustunud Kelam Junckeri väidetega, et Euroopa majandus moodustab väikse osa maailma majandusest. “See on tulevikus nii, aga Euroopa Liit on võrreldes Venemaaga hiiglane. Venemaa majandus on võrreldav Itaalia või Beneluxi riikide majandusega.”

Ta lisas, et Venemaa on äärmiselt sõltuv lääne moodsast tehnikast ja abist. “Venemaa on tõelises ummikus oma majandusliku ja sotsiaalse süsteemiga. Ainus, mida ta võib välja mängida, on oma relvajõudude areng, mis on toimunud muu majanduse ja vajaduste arvel ning lääne abiga.”

Kelam usub, et kui lääs suudab oma jõud ühendada, siis on täiesti reaalne muuta Putini käitumist.

Grupp Euroopa Parlamendi liikmeid, sealhulgas Kelam, saatsid möödunud nädalal nii välispoliitika kõrgelele esindajale Mogherinile, komisjoni presidendile Junckerile, ülemkogu esimehele Donald Tuskile kui ka liikmesriikide valitsustele ühiskirja, kus kutsutakse üles tugevdama Vene-vastaseid sanktsioone.

“Eesmärk on neid ühtlustada Ameerika kehtestatud Magnitski nimekirja tüüpi sanktsioonidega, mis peavad sihikule võtma konkreetsed isikud Putini lähikonnast — nagu ameeriklased võtsid isegi Putini väimehe —, selle asemel, et karistada rahvast. See on minu meelest ainuke tee, mida mööda minna," oli Kelam kindel.

Kelami kinnitusel on Euroopa ühtset käitumist Venemaa suhtes siiamaani koos hoidnud Saksamaa ja Prantsusmaa. "Kreeka, Küprose ja Itaalia valitsusjuhid oma riigis porisevad ja ütlevad valjusti välja, et tahaks sanktsioonid lõpetada ja suhteid parandada, aga kui nad tulevad Euroopa Liidu Nõukogu koosolekule, siis seda, mida Merkel ütleb, nad teevad. Merkeli positsioon Venemaa suhtes on õnneks muutunud tugevamaks, aga ma arvan, et Junckeri intervjuu on väga hea provokatsioon või võimalus selgitada, milline on lääne juhtide mõtlemine," märkis Kelam.