Kobler ja Fried andsid ülevaate Iraani opositsiooniliikumise 3400 liikme olukorrast, kes elavad Iraagis Bagdadi lähedal asuvas Ashrafi laagris, mida Iraagi võimud tahavad nüüd likvideerida, teatas Tunne Kelami büroo.
Eriesindajad soovitasid Euroopa Liidul etendada aktiivsemat rolli suhetes Iraagiga, kes on ümbritsetud problemaatilistest naabritest ning on veel kaugel mõne aasta eest sõlmitud rahvusliku kokkuleppe tegelikust elluviimisest.
Väliskomisjoni ja Euroopa Parlamendi Iraagi delegatsiooni liige Tunne Kelam juhtis tähelepanu kõige teravamale probleemile – aja nappusele, et lahendada Iraani survel ning Bagdadi valitsuse kaasosalusel äärmuseni teravnenud humanitaarne probleem vägivallata ning põgenike õigusi respekteerides.
"Praeguse kriisi on tekitanud Teherani terroristlik diktatuur, kes üritab Bagdadi valitsusele survet avaldades likvideerida endale kõige ohtlikum opositsioon – Iraani rahumeelset demokratiseerimist ja ilmaliku riigikorra kehtestamist taotlev liikumine," ütles Kelam.
Praegu on suudetud üleminekulaagrisse, kus ÜRO esindajad hakkavad varjupaiga taotlejaid intervjueerima, üle viia üksnes kolmandiku Ashrafi laagri elanikest ning intervjuusid põgeniku staatuse andmiseks on läbi viidud vähem kui sajaga.
Ashrafi laagrist lahkumise tähtaega on Iraagi valitsus pikendanud Kelami sõnul üksnes aprilli lõpuni. Selliste lühikeste tähtaegadega on Iraagi valitsus Kelami hinnangul kriisi kunstlikult teravdanud. Lisaks ei saa asüülitaotlejad uuest laagrist lahkuda, neile pole tagatud piisav arstiabi ega juurdepääs juristidele.
Põgenikustaatuse andmiseks on üle kuulatud vaid käputäis
Ühes asjas olid kõik kõnelejad, sealhulgas EL välisteenistuse esindaja Hugues Mingarelli ühel meelel: ainus reaalne väljapääs ähvardava humanitaarkriisi maandamiseks ning rohkem kui kolme tuhande vastupanuliikumise liikme turvalisuse tagamiseks on alustada nende kiiret vastuvõtmist eri ELi liikmesriikidesse ja Ameerikasse.
Mitusada neist on haavatud või haiged 11 kuud tagasi toimunud Iraagi julgeolekujõudude rünnaku tagajärjel, mille käigus tapeti 40 Ashrafi relvastamata asukat ning haavata sai mitusada. "Kõige halvemat takistas tookord üksnes rahvusvahelise avalikkuse ja sadade Iraani vabadusvõitlejaid toetavate poliitikute aktiivne sekkumine," märkis Kelam.
Tunne Kelami hinnangul on pall praegu selgelt ELi liikmesriikide valitsuste poolel. "Liikmesriikide kiire valmisolek võtta kas või ajutiselt vastu varjupaiga taotlejaid – alates kümnest-kahekümnest ning lõpetades suuremate riikide puhul saja-kahesajaga – suudaks tuua kriisile kiire lahenduse," ütles Kelam. Need kogused pole Kelami meelest üldse võrreldavad kümnete tuhandete illegaalsete immigrantide pideva sisseimbumisega Euroopasse.
"Antud juhul on tegemist isikutega, kes on eranditult läbinud USA võimude põhjaliku kontrolli pärast Saddam Husseini kukutamist ning kes on tunnistatud tavalisteks mitte-ohtlikeks põgenikeks. Pole põhjust karta, et nad tahaksid klammerduda uue asukohariigi külge – niipea kui araabia revolutsioonide laine jõuab Iraani, pöörduvad nad viivitamatult oma kodumaale tagasi," ütles Kelam.
