Euroopa Parlamendi liikme sõnul pole Süüria probleem paisunud selliseks humanitaarseks katastroofiks mitte tekkinud iseenesest. EL on algusest peale olnud selle suhtes kõhklev, olles kantud taotlusest konflikti mitte sekkuda.

"Paradoksaalselt on eemalehoidumise poliitika päädinud sellega, et Süüria sõda on jõudnud Euroopa kodudesse, sisesõjast on aga saanud rahvusvaheline varisõda," tõdes Kelam.

EP väliskomisjon i liige rõhutas, et USA ning EL poolt Lähis-Idas jäetud tühiku täitsid Iraan, Venemaa, Türgi ning kohalikud äärmuslased, kellele konflikt pakkus soodsa kasvupinnase.

"Kui Iraan ning Venemaa ei oleks täie jõuga toetanud Assadi verist režiimi, oleks viimane tõenäoliselt kahe aasta eest kokku varisenud. Kas oleme arvestanud ohvreid, mida täiendavad kaks aastat Assadi sõda oma rahva vastu on kaasa toonud?" oli Kelam EL tegevuse suhtes kriitiline.

Tunne Kelam tõstatas turvatsoonide vajalikkuse küsimuse. „Seda on süürlased meil taotlenud kõik need aastad ja taotlevad ka täna. Viis miljonit Süüria elanikku on hetkel täielikult või osaliselt isoleeritud abist ning süstemaatilise vägivalla ohvrid. EL on kiiduväärselt humanitaarabi pakkumas, kuid kuidas see jõuab nende viie miljoni ilma turvatsoonideta?“

Jätkusuutlik rahu ei ole Tunne Kelami väitel võimalik ilma vastutuse kandmiseta konflikti vallandamise ja sõjakuritegude eest. Sõja- ja inimsusevastaseid kuritegusid tuleb välja selgitada ja dokumenteerida, kuid mitmed EL liikmesriigid pole siiani andnud lubatud rahalist panust ÜRO poolt otsustatud uurimise alustamiseks.

"Üks on selge - Assad on sõjakurjategija, kellega igasugused poliitilised või rahvusvahelised kokkulepped on välistatud. Tema saatuse üle peab otsustama Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus," ütles Tunne Kelam.