Tundetaip ja taristu ootavad kirjandissepääsu

Kuigi president on õhutanud vastlõppenud sõnause sõnu usinalt kasutama, võib liigne keeleuuendamine abituriendi lõpukirjandi hoopis ära rikkuda, arvab mõnigi koolilõpetaja.

Teatavasti on kirjandite hindamise põhialuseks õigekeelsussõnaraamat, kuhu pole veel jõudnud taristu ega tundetaip, rääkimata kamulist, kovalist või krakist. Segadust tekitab seegi, et ühelt poolt on sõnause žürii tunnustavalt ära märkinud kolmteist sõna, andes neile justkui rohelise tee keelekasutusse, aga samal ajal on võistluse veebilehel väljas kõik enam kui kaks tuhat uudissõna ettepanekut. Pole välistatud, et mõni nende hulgast, näiteks pikaron, nöha või peipar satub kirjandisse. Mis siis abiturienti ootab?

„Lõpukirjand pole koht, kus eksperimenteerida,” arvas Tallinna 21. kooli emakeeleõpetaja Seoriin Jõgise. „Loomulikult loodan, et hindajad on kompetentsed ja keeleelu uuemate suundadega kursis ning hindavad õpilase nutikat keelt, aga samas ei saa uudissõnade puhul selles sajaprotsendiliselt kindel olla,” arutles Jõgise.

Sõnause korraldustoimkonna liige ja presidendi nõunik Mailis Neppo teatas: „Julgustame kõiki kasutama uusi sõnu, nii abituriente oma kirjandeid sõnastades kui õpetajaid töid lugedes ja hinnates. Loodetavasti suudavad kõik siin ilmutada tundetaiplikkust.”

Eksamikeskuse infojuht Madli Leikop selgitas: „Meil kehtib kirjutamata reegel, et kui õpilase töös on
sõna, mis pole väga levinud ja tundub uudsena, siis on hindajal kohustus selgeks teha, kust sõna on pärit ja millega täpselt tegu. Hindaja ei tohi mingil juhul hinnata õpilase kahjuks lihtsalt seetõttu, et pole sellist sõna kuulnud.”

Eesti keele instituudi direktor ja sõnause žürii juht Urmas Sutrop nentis: kusagil pole öeldud, et gümnaasiumilõpetaja võib tarvitada ainult ÕS-is leiduvaid sõnu: „Kui mõni eksamikirjandi hindaja sõnause võidusõnade kasutamise veaks loeb, siis on kuri karjas. Sellisel juhul tuleks tõsta kõva kisa ja vabariigi presidendi ning eesti keele instituudi poole pöörduda."