Tulvistet süüdistatakse seitsmes surmapatus
“Väliselt on Tulviste rahvamees, tunneb inimesi nime- ja nägupidi, raskemaid probleeme ületab naljade ja anekdootidega. Tegelikult ta kardab inimesi, kui neil on probleeme, mis vajavad lahendamist,” kirjutas Vääri. “Ükski rektor ei enne ega pärast pole olnud nii eraldatud oma kabineti vaikusse ja vastuvõtule soovijate eest niisama kaitstud kui Tulviste.”
Vääri tõi näitena juhtumi, kui Eesti Põllumajandusakadeemia ametist lahkunud rektor soovis Tartu ülikooli rektori Tulvistega rääkida, kuid sai sekretäri kaudu vastuse, et Tulviste ei soovi EPA endist rektorit vastu võtta.
“Samal ajal oli rektoril piisavalt aega, et ennast rahvamehena eksponeerida turuhoones üliõpilaste suurel õllejoomisel, firmade avamisel ja üliõpilaste lumeskulptuuride esitlemisel koos tagumikul liugulaskmisega,” kirjutas emeriitprofessor ajalehekommentaaris.
Vääri vihjas kirjutises ka rektor Tulviste ajal Tartu ülikoolis toimunud kahtlastele rahalistele tehingutele.
“Rektor Jüri Kärneri kaalukale akadeemilisele juhtimisstiilile järgnes Tulviste heitlik rabelemine, mida nimetati reformimiseks. Tegelikult oli see suures osas siltide vahetamine,” väitis Vääri. “Isiklikult pidas rektor tähtsaks nn konnatiigikampaaniat, mille eest ta pälvis konnatiigirektori nime.”
Emeriitprofessor Vääri sõnul seisnes Tulviste kampaania vanemate õppejõudude massilises vallandamises ja asendamises laborantide, assistentide, aspirantide ja äsja ülikooli lõpetanutega. Et sellal olid soodsad võimalused saada väliskomandeeringuid ja välislähetusi, kasutasid ametisse pandud õppejõud neid võimalusi agaralt, mistõttu jäi massiliselt loenguid ja loengukursusi pidamata, kinnitas Vääri.
“Kuna Tulvistel puuduvad kindlad põhimõtted, polnud imestamist väärt, et ta astus Isamaaliitu, mille kaudu pääses ta Tartu linnavolikokku ja sai koguni selle esimeheks,” kirjutas Vääri. “Presidenditooli terendamisel sammus ta ka Eesti üliõpilaste seltsi.”
Emeriitprofessori sõnul on tema jaoks arusaamatu, miks soovitas Tulviste Tartu ülikooli rektorina vältida sõna “rahvalik” koos sõnaga “eesti”, kuna pidas seda kosmopoliidina kitsarinnaliseks.
“Koos Hillar Abeniga on Tulviste pidanud vajalikuks asendada teaduses eesti keel inglise keelega. Ilmselt on selle põhjus asjaolu, et Tulviste pole saanud eestikeelset kõrgharidust ega ole viitsinud iseseisvalt eestikeelset teadusterminoloogiat omandada,” ründas Vääri Isamaaliidu presidendikandidaati.
Emeriitprofessor süüdistas Tulvistet ka ebaeetilisuses, tuues näiteks 1994. aasta septembri lõpus korraldatud Tartu ülikooli vilistlaste balli, mis toimus vaid kolm päeva pärast reisiparvlaeva Estonia katastroofi.
“Iga moraalne juht oleks balli ära jätnud, kuid Tulviste mitte. Ball toimus ja sellest võtsid hukule järgnenud kolmanda päeva õhtul osa nii rektor kui haldusprorektor,” kirjutas Vääri.
Vääri sõnul peaks ajakirjandus selgitama, kas Tulviste maksis korralikult alimente oma mahajäetud pojale kuni tolle hukkumiseni ja kas tal oli üldse pojaga isakontakti.
Seni pole käsitletud ka Tulviste ühiskondlikku tegevust Moskvas, vihjas Vääri Tulviste õpingutele Venemaa pealinnas.
