Referendumi eel Tartumaal ja Ida-Virumaal inimestega kohtunud isamaaliitlane Tulviste rääkis BNS-ile, et piirkonnas elab palju inimesi, kellel on üle jõu käinud Eesti taasiseseisvumise järel toimunud muudatused ja nüüd peljatakse uusi, sealhulgas arvatakse domineerima hakkavat Brüsseli nõudmisi.

Teiseks EL-iga ühinemise vastu olemise põhjuseks nimetas Tulviste muutust piiriületusel Venemaaga. “Pole selgust, kuidas hakkab toimuma suhtlemine idapiiri taha jäävate sõprade ja sugulastega. Mõni ju teatavasti elatub sellest, et toob Venemaalt Eestisse kaupa, mis seal on odavam,” rääkis Tulviste.

Ta nentis, et venelastesse on enam juurutatud nõukogude mõttelaadi. “Näiteks oleks huvitav vaadata sedagi, kas Euroopa Liidu toetajaskond on suurem aladel, kus oli näha Soome televisiooni,” tähendas Tulviste.

Tartumaa Peipsiääre valla hääletajatest toetas EL-iga ühinemist vaid 23,95 protsenti, mis oli Eesti madalaim. Vastuhääletajaid oli 76,05 protsenti hääletamas käinud 380 vallaelanikust.

Peipsiääre vallavolikogu esimees Mart Vene ütles BNS-ile, et mingit eurovastast agitatsiooni referendumi eel vallas polnud ja niivõrd suur vastuhäälte arv tuli temalegi üllatusena. “Eks igaühel olid omad motiivid, raske öelda, miks vastuseis just nii valdavaks kujunes,” nentis Vene. Ta märkis, et suurem osa vallaelanikest on vene rahvusest.

Kallastel soovis EL-iga ühineda 36,93 protsenti hääletajaist, Alajõe vallas oli toetajaid 38,76 protsenti. Kasepää vallas ütlesid EL-ile “jah” 41,45 ning Mustvees 45,19 protsenti kodanikest. Piirisaare vallas oli EL-i astumise pooldajaid 48,19 protsenti.

Samal ajal andsid Peipsi-äärses Avinurme vallas EL-ile toetuse 67,32 protsenti valijaist.