Justiitsministeerium tahab kaotada pooled kohtutäiturid, trahve hakkab nende asemel sisse nõudma maksu- ja tolliamet
"Praegu oleme olukorras, kus täitemenetlus on inimesele liiga kallis. Näiteks 50 euro suuruse trahvi puhul tuleb lisaks kohtutäituritele tasuda vähemalt 66 eurot, mis ületab oluliselt juba trahvi enda suurust," nentis justiitsminister Raivo Aeg.
"Esialgsel hinnangul on riiginõuete täitetasu tulevikus umbes kümme korda väiksem kui praegu, samuti vaatame üle kohtutäiturite tasude suuruse," lisas ta.
Ministri sõnul on probleemiks ka inimeste rahulolematus täitesüsteemiga, sest esineb kohtutäiturite erinevaid rikkumisi. "Saame aastas umbes 300 kaebust täiturite tegevuse peale ja ainuüksi sel aastal oleme pidanud rikkumiste tõttu alustama viite distsiplinaarmenetlust," lisas Aeg.
Suurimaks probleemiks on, et raskustes kohtutäiturite bürood kipuvad skeemitama ja rikuvad võlgnike õigusi, eirates näiteks ette nähtud menetlust teavitamise reegleid.
Muudatuste tulemusel väheneb kohtutäiturite hulk poole võrra ehk praeguse 43 täituri asemel jääb alles 20 ringis. Täiturite bürood jäävad kava järgi suurematesse linnadesse, väiksemates keskustes avatakse teatud nädalapäevadel harukontorid.
Ulatuslikud ümberkorraldused
Justiitsministeerium ja rahandusministeerium on välja pakkunud, et trahvide sissenõudmine antakse MTA-le, sest ametil on selleks olemas nii kompetents kui vajalikud võimalused, näiteks teavitus.
Samuti näitab rahvusvaheline praktika, et nõuete sissenõudmise konsolideerimine võimaldab suurendada edukaid tulemusi 10-45 protsenti, tulenevalt nõuete tüübist. Seega paraneks laekumine riigieelarvesse aastas keskmiselt 600 000 euro võrra. Muudatuse eesmärk on suurendada laekumist minimaalselt 50 protsenti ehk ühe miljoni euro võrra aastas.
"Teine väga oluline küsimus on elatisvõlgnikelt raha kättesaamine, et lapsed ei peaks kannatama. Elatisvõlgnikke on Eestis 8000 ringis ja praegune süsteem ei tööta kuigi edukalt. Tahame suunata reformi tulemusel riigi eelarvesse laekuva summa elatiste sissenõudmise parandamiseks ja selleks oleme välja pakkunud kolm võimalust, sh ainult elatisnõuetega tegelevad bürood," rõhutas justiitsminister.
Riigil puudub praegu ühtne ülevaade nõuetest ja nende sissenõudmisest. See tähendab, et tagajärjena suur osa nõudeid aegub ja jääbki kätte saamata. Nõuete järjekorrast kinnipidamise ja läbipaistvuse tagamiseks on plaanitud luua nõuete ja arestide register, kus kajastatakse kõiki nõudeid sõltumata sellest, kas nende täitmisega tegeleb riik või kohtutäitur. Nii saab ka iga inimene täpse ülevaate tema vastu olevatest nõuetest ning ühtne vaade tekib ka riigil.
Ümberkorraldused hakkavad täies mahus kehtima kõige varem aastal 2022 juhul, kui täiturite arvu kehtestab edaspidi riik. Kui nende arv kujuneb vaba turu tingimustes, siis on üleminekuperiood pikem.
