Tulekahjude tekkepõhjustest jääb selgusetuks alla kümne protsendi
Põhja päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava sõnul on sel aastal toimunud tulekahjudest jäänud põhjused kindlaks tegemata neljal korral.
Nende hulgas oli Tuulemaa sotsiaalmaja tänava põleng, eramaja teise korruse toa ja välisseina põleng, köögipõleng kortermajas ning eramaja teise korruse põleng.
"Tulekahju põhjuste välja selgitamine on raskendatud suure põlemiskoormuse ja kõrge temperatuuriga toimunud tulekahjude puhul, mil tulekahjukoldes suurt midagi alles ei jää. Väiksemate põlengute puhul tehakse enamikul juhtudel põlengu põhjus kindlaks," ütles Raava Delfile.
Vähesed jäävad selgusetuks
Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas jäi 2013. aasta kahe esimese kuuga toimunud 43 tulekahjust selgusetuks kahe põlengu põhjus. Menetlusbüroo peainspektori Tanel Sepajõe sõnul on 41 kindlaks tehtud põhjusega tulekahju seas paljude põhjuseks lahtise tule kasutamine.
"Ühest küljest on tekkepõhjus justkui selge, kuid lahtise tule kasutamine iseenesest ei ole veel täpne põhjus, kuna selleks võib olla suitsetamine, küünla kasutamine, süütamine ja võib-olla veel midagi muud," ütles Sepajõe.
Ida päästekeskuse piirkonnas on sel aastal toimunud üheksa suuremat tulekahjut, millega on kaasnenud kuni 3200 euro suurune kahju. Nendest ühe puhul on põhjus kindlaks tegemata. "Neljast nn avalikes hoonetes toimunud tulekahjust tehti kõikidel põhjused kindlaks," ütles Sepajõe.
Lääne päästekeskusest öeldi, et nende piirkonnas jäi eelmisel aastal selgusetuks 12. novembril Sindi linnas toimunud ning selle aastal 8. veebruaril Saaremaal öösel maani maha põlenud hoone põlengu tekkepõhjus. Viimasel juhul päästeametile väljakutset ei tehtud, sest hoone oli tühi ning ühtegi pealtnägijat ei olnud.
Maha põlenud hoonet keeruline uurida
"Tulekahju tekkepõhjust ei olnud võimalik välja selgitada, sest hoonest jäi järgi ainult vundamendi osa," ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink. Menetlejad suudavad tema sõnul peaaegu alati öelda tulekahju tekkepiirkonna, kuid kui hoone on maani maha põlenud ning järgi pole midagi, mida uurida, et saa ka tekkepõhjust tuvastada.
Peamiselt saavad Trinki sõnul tulekahjud alguse elektrisüsteemist, lahtisest tulest, katkistest kütteseadmetest, erinevatest tuletöödest või toiduvalmistamisest.
Lõuna päästekeskusel on jäänud selgitamata umbes 8 protsenti tulekahjude põhjustest. "Kui algatatakse kriminaalasi, siis antakse uurimine päästeametilt politseile edasi. Eelmisel aastal oli meie ringkonnas kokku 402 põlengut, neist 71 juhtumi uurimine anti politseile edasi," ütles Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Astra Pintson-Käo.
12. veebruaril ilmus Eesti Päevalehes lugu Tuulemaa sotsiaalmajas toimunud põlengust, mis tunnistati õnnetusjuhtumiks, sest kolle oli niivõrd hävinud, et sealt ei olnud võimalik midagi tuvastada peale selle, et tuli sai ilmselt alguse kas telerist või lambist. Tanel Sepajõe sõnul peetakse aga nende statistikas sellist tulekahju teket telerist või lambist kindlaks tehtud põhjuseks.
"Artiklis esitatud käsitlusest lähtuvalt meie numbrid enam nii ilusad ei ole. Nimelt on artikli põhjal ühe suure tulekahju tekkimine põhjuslikus seoses teleri või lambiga - ehk siis peetakse seda kindlaks tegemata põhjuseks. Meie statistikas loetakse see kindlaks tehtud põhjuseks," ütles Sepajõe.
Kolm peamist tulekahjude põhjust:
1. Hooletus lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel - need on ka tulesurmade peamised põhjused.
2. Rike elektripaigaldises ja elektriseadmes - katkised, amortiseerunud elektrijuhtmed ja kodumasinad.
3. Hooletus kütteseadmete kasutamisel ja rike kütteseadmes - hooletu kütmine ning katkised, amortiseerunud ahjud, pliidid, korstnad.
