Tujurikkuja sketši järelmõju kestab endiselt: nimi "Heino" ei kaunista ühtegi alla 10-aastast poisslast Eestis
Kõige tõenäolisem seos kerkib esile popkultuuris toimunuga: täpsemalt "viraalseks" kujunenud videoklipiga Märt Avandi ja Ott Sepa loomingulisest varasalvest. Jutt käib Eesti publiku seas populaarsust kogunud "onu Heinost".
Termin "onu Heino" toodi laiema publikuni 2012. aastal, mil Tujurikkuja humoristid konkreetse videosketšiga aastavahetusprogrammis lagedale tulid. Viina armastav, kohatuid nalju pilduv ning isklikku ruumi mitte millekski pidav "onu Heino" võeti laialdaselt rahva seas omaks - äratundmisrõõmu inimtüübi näol oli palju. Nimi "Heino" tundus ka vastavale kujuteldavale isikule paslik olevat.
Näib, et nimi "Heino" rikuti möödunud kümnendi lapsevanemate jaoks ära - alla 9-aastaseid inimesi Eestis sellist nime kandmas ei leia. Noorim vanuseklass, kust Heinot leida võib, on 10-14. Vanim - ning ühtlasi ka populaarseim - vanusegrupp on Heinodel 85+.
Keskmise Heino vanuseks on 71 aastat ning enim võib sedasi nimetatud härraseid leida Põlvamaalt. Populaarseimaks kuuks Heinode nimetamisel on märts - just nimelt märtsibeebidest Heinosid on Eestis tervelt 180.
Nüüd, aastaid hiljem, mil meediasse jõudis Aivar Mäed ümbritsev ahistamissüüdistuste laine, kerkis termin taaskord aktuaalselt päevakorda: Mäe ise märkis süüdistustele vastates, et tal olla lihtsalt joviaalne iseloom ühes kohatu huumorisoonega. Ajakirjanikud võtsid sellest kinni ning viisid kaks asja kokku: ahistamissüüdistusi kirjeldav käitumine tembeldati põhimõtteliselt "onu-heinotsemiseks".
Tundub, et nimi "Heino" on ka tuleval kümnendil mõnes mõttes neetud. Kui just keegi seda puhtast protestist oma lapse sünnitunnistusele ei soovi just kirjutada. Kuidas taastada kunagi sedavõrd populaarse mehenime au?
