“Raja koha pealt me niiväga hirmu ei tunne, palju hullemad on teed ja parklad ja inimest ilma suuskadeta liikumine,” rääkis Tartu maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk Delfile.

Kõik teeteenistused on alarmeeritud ja täis maksimaalset valmisolekut, kinnitas Kelk, lisades siiski, et kui autode kolonnid katkematult sõidavad, siis teede puhastust ei saa teha. “Parklatega samamoodi,teeme mis võimalik ja nii palju kui saame. Inimeste enda mõistlikkusest on ka kindlasti palju abi. Julgeks küll üles kutsuda, et kellel vähegi võimalik, võiks lumelabida autosse igaks juhuks visata.”

“Raja ettevalmistamiseks on meil planeeritud neli lumetraktorit laupäeva õhtuks ja kui lumesadu on tihe vahetult ka stardi eel, siis tõenäoliselt tund enne starti lähevad kaks traktorit Otepäält Elva poole teele ja vahetult suusatajate ees sõidavad kaks mootorsaani, mis lükkavad neli suusajälge lahti,” selgitas Kelk suusaradade ettevalmistamistööd.

Küll aga ei pruugi rada suure lumesaju tõttu piisavalt kõvastuda. “Seda peame kartma jah, et jälg eriti kõvastuda ei suuda, kui seda nii viimasel hetkel tehakse,” tõdes Kelk, et kui rada saaks kolm-neli tundi jahtuda, siis oleks see sportlastele kindlasti parem.

Viimati tuli maratoni korraldajatel suure lumeuputusega rinda pista 1993. aastal,mil alguses kardeti, etmaraton jääb lumepuudusel hoopis pidamata. “Viimase 24 tunni jooksul tuli 30 sentimeetrit lund maha, nii et rajameistrid panid tookord mootorsaanidega katkematult 24 tundi jutti. Siis oli küll viimase hetke lumeuputus,” meenutas Kelk.