Eesti Päevalehele teadaolevalt avastas kapo Tuiksoo võimaliku ebaseadusliku tegevuse maa-ametis toimunud maatehingute uurimise käigus juhuslikult. Nimelt on üks võimalik põllumajandusministeeriumi uue hoone alune krunt olnud üks paljudest maadevahetuse käigus looduskaitse all oleva maa eest vastutasuks saadud kruntidest. Kapot hakkasid huvitama need tehingud, millega sinna ehitatavale hoonele tulus rentnik leitakse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ametlikku kinnitust sellele väitele Eesti Päevalehel saada ei õnnestunud. Küll aga on fakt, et põllumajandusministeeriumi uue hoone leidmise konkurss kuulutati välja 2006. aasta juulis ning lõppenuks loeti protsess pärast seda, kui ministeeriumi komisjon otsustas, et ükski pakkumistest ei kvalifitseerunud.

Mullu sügisel sahistasid aga kinnisvaraarendajad, et pakkumise võitja on ette teada, kuid äkitselt lahvatanud maadevahetusskandaali varjus otsustati ministeeriumis hange pooleli jätta. Sellest hoolimata oli kapo suutnud jälitustegevuse käigus olulisi tõendeid koguda. Eesti kohtupraktikas pole prokurörid kunagi altkäemaksu võtmises kahtlustuse esitamisel tuginenud kellegi ütlustele, mis tähendab, et kapol oli luba kohaldada nimetatud juhtumi raames jälitustoiminguid, mille käigus suudeti altkäemaksu andmine-võtmine fikseerida.

Rahvaliit kommenteeris eile Tuiksoole kahtlustuse esitamist väitega, et uurimisorganid püüavad varjata oma läbikukkumist maadevahetuse tehingute uurimisel ja seetõttu ründavad Rahvaliidu juhtkonda. “Rahvaliidu aseesimehele Ester Tuiksoole on maadevahetuse tehingute uurimise sildi all esitatud kahtlustus asjaoludel, millel ei ole maadevahetuse tehingutega mingit seost,” seisis avalduses.

Nii võis see tunduda, sest ka riigiprokurör Laura Feldmanis selgitas, et maadevahetuse protsessiga seoses Tuiksood ei kahtlustata. “Kahtlustatavana ülekuulamine oli vajalik, tuginedes seni kriminaalasjas kogutud tõenditele ning vajadusele tagada isikule parem kaitseõigus,” teatas Feldmanis. Selle juurde täpsustas ta, et see ei tähenda, et talle kindlasti ka süüdistus esitatakse. Mitme Eesti Päevalehte konsulteerinud advokaadi sõnul on aga ebatõenäoline, et endine minister ja tipp-poliitik justkui igaks juhuks kahtlustatavaks kuulutataks.

Lähiajal tuleb teekond kaposse ette võtta ka Villu Reiljanil, kelle allakirjaga kinnitati enamik maavahetustehingutest. Tõenäoliselt läheb Reiljan kaposse järgmisel nädalal. Endine keskkonnaminister on varasemates intervjuudes väitnud, et tehingute dokumendid olid ette valmistatud maa-ametis ning kuna need vajasid kehtiva korra kohaselt keskkonnaministri allkirja, tuli tal need allkirjastada.

Viimase aasta jooksul on ajakirjanduses avaldatud kümneid lugusid, mida lugedes võib oletada, et odavalt soetatud maatükid, mis on sattunud looduskaitse all olevate objektide nimekirja, on hiljem vahetatud peamiselt Tallinnas asuva kallima maa vastu. Kuna selliseid tehinguid ei saanud võrdsetel alustel sooritada kõik huvilised, on viidatud võimalikule korruptsioonile.

Eelmise aasta oktoobris vahistati maa-ameti toonane juht Kalev Kangur, ärimehed Tullio Liblik ja Einar Vettus ning Tarmo Pedjasaar. Riigiprokuratuuri esindajad on lubanud, et mahukas kohtueelne uurimine jõuab lõpule veel selle aasta jooksul.

Kust pikk skandaal alguse sai

Juuni 2005 — Lääne Elu kirjutab maadevahetusest, millega ettevõtja Tullio Liblik sai riigilt oksjonita ülimagusa kinnistu Haapsalu südames. Eesti Ekspress kaevab välja, et Einar Vettuse firma Iru Jõekääru OÜ ja Tullio Libliku Saarte Investeeringud vahetasid riigiga ülisoodsalt kümneid looduskaitsemaid.

3. oktoober 2006 — maa-ameti juht Kalev Kangur, ärimehed Liblik ja Vettus ning Tarmo Pedjasaar võetakse vahi alla. Liblik saab kaks päeva hiljem vabaks, Vettus ja Pedjasaar kuu aega hiljem, Kangur alles 21. detsembril.

5. oktoober — keskkonnaminister Villu Reiljan astub tagasi, kahtlusalustel maavahetusotsustel on tema allkiri.

12. oktoober — Eesti Ekspress avalikustab kapo peamise uurimisversiooni: Kangur sai 11 miljonit krooni pistist. Pistiseks oli looduskaitsemaid vahetanud ja siis neid müünud Iru Jõekääru OÜ osak. Riigiprokurör Margus Kurm tunnistas kahtluse õigeks.

4. oktoober 2007 — Eesti Ekspress avaldab versiooni, miks ülekuulamisele tuli minna Rahvaliidu eelmisel peasekretäril Lea Kiivitil — korruptsioonihõnguliselt saadud korter Rävala tänaval.

Ester Tuiksoo: mina hoone otsimisele vahele ei seganud

Kui te täna käisite kaitsepolitseis ülekuulamisel, siis kas te rääkisite eelkõige maade-vahetustega seonduvast?

Ma andsin kaitsepolitseis ütlusi põllumajandusministeeriumile uue hoone leidmise — kas rentimiseks või ostmiseks — teemal. Vastasin kahe tunni jooksul kõigile küsimustele, mis nad esitasid.

Mis siis põllumajandusministeeriumi hoonega lahti on?

Ministeeriumihoone Laial tänaval on sajandivanune ja amortiseerunud ning uue hoone vajadus oli päevakorrale tõusnud juba enne mind, eelmiste ministrite ajal. Pärast Euroopa Liiduga liitumist tõusis ministeeriumi ametnike arv 170-lt kusagile 220-le ja seal lihtsalt ei jagu ruumi. Lisaks küsimus parklakohtade pärast, mida kesklinnas ei ole. Uus hoone on eluliselt vajalik, kuigi kindlasti on ministeeriumis ka vana personali, kellel on praeguse hoonega palju mälestusi ja kes ei tahaks kolida.

Kas te ise ministrina korraldasite uue hoone otsimise?

Ei. Andsin 2006. aastal asekantsleritele ülesande uue hoone leidmisega tegeleda. Mina sinna vahele ei seganud, sest see on täitevametnike asi. Seda enam, et ma poleks nagunii nii kaua minister olnud, kui uude kohta kolima oleks hakatud.

Ministeerium kuulutas välja hanke uue hoone leidmiseks, kuid ametnikest koosnev komisjon otsustas, et ükski pakkumine ei kvalifitseerunud sobivaks. Ütlesin siis, et eks tegelege edasi ja otsige sobiv variant. See ei olnud minu jaoks teema.

Räägitakse, et te olete ise Merko esindajatega kohtunud ministeeriumimaja teemal. Vastab see tõele?

Ma ei ole kellegagi, ühegi pakkujaga sel teemal kohtunud. Minu teada ei olnud Merko pakkuja — kas nad võisid olla mõne pakkumise taga teise ettevõtte kaudu, seda ma ei tea. Mõnel vastuvõtul ‰ampanjaklaasi taga võis olla küsijaid, et kas nad võiks sel pakkumisel osaleda. Mida muud sain neile vastata, kui et lasku käia, igaühel on selleks õigus.

Miks siis ikkagi teid kahtlustada tahetakse?

Ma ei saa sellest aru, see on täiesti uskumatu lugu. Kaitsepolitsei ametnikud käitusid väga viisakalt ja tegid korrektselt oma tööd. Kahjuks on seal poliitika vahel. Täna võib öelda, et kui ma poleks maja otsimisega tegelenud, süüdistataks mind nüüd, et ma sellega ei tegelenud.