Põllumajandusminister Ester Tuiksoo ellu kutsutud arengukavale taotleb ministeerium järgmise aasta riigieelarvest 20 miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Siinse toidu tutvustamiseks kuluks välisriikide messidel ning näitustel järgmisel aastal veidi alla viie miljoni krooni. Ülejäänud raha jääb Eesti-siseseks kasutamiseks.

Veel sel suvel on kavas Eesti Toidu projekti raames valmistada nn eesti toidu visiitkaart, mida hakatakse sügisel levitama ühes Saksimaa kaupluseketis. Ministeeriumi hinnangul võiks järgmisel aastal selliseid visiitkaarte välja anda juba viies erinevas keeles. Neid võiks jagada Eestisse tulevatele turistidele reisibüroodes, lennujaamas ning sadamas. “Hiljem võiks välja anda suurema eesti toidu visiitkaardi, kus oleksid ära toodud ka toitude valmistamise retseptid,” selgitas ministeeriumi asekantsler Ruve Šank.

Arengukava tootearenduse poole pealt on tuleval aastal kavas luua Eesti kulinaariainstituut, kus muuhulgas arendatakse edasi kohaliku toidu retsepte. “Näiteks Pariisis pakutakse klientidele rahumeeli praetud sardiini, mis on seal delikatess. Eestis võiks midagi sarnast olla praetud räim. Kulinaariainstituudi eesmärk oleks leida parimad variandid ja retseptid, kuidas seda teha.”

Arengukavas näeb ministeerium ka erinevate tootegruppide vaheliste võistluste korraldamist. “Näiteks Setumaal korraldatakse ammu mõne toote, nagu leiva ja sõira tootevõistlusi. Taoliste võistluste korraldamine võiks kujuneda üle-eestiliseks. Miks mitte korraldada võistlus parima kohukese leidmiseks,” arvas Šank.

Pikemas perspektiivis on projekti üheks eesmärgiks jõuda nii kaugele, et ka välismaalased suudaksid seostada Eestit mõne kindla toiduga. Teisisõnu — kui Itaaliat seostatakse pizzaga, siis miks mitte Eestit musta leiva, seaprae või kamaga, ütles Šank.