Tuhatkond haridusinimest: minister taandus näiliselt ja jätkab parlamendi survestamist
Tuhatkond haridustöötajat on andnud allkirja ühispöördumisele, milles leitakse, et haridusminister Mailis Reps üritab eriolukorda ära kasutades oma võimu suurendada ning taandus vaid näiliselt, nõudes endiselt parlamendi õiguskomisjonilt kuulekust.
Haridus- ja Teadusministeeriumi selline talitamine on lubamatu ja vastuolus hea õigusloome tavaga
Avaldame pöördumise täismahus:
Kuigi Riigikogu kultuurikomisjon toetas 07.04.2020 istungil konsensuslikult haridus- ja teadusministrile läbi valitsuse volituste andmist lõpueksamite teemal üksnes käesolevaks õppeaastaks, nõuab täitevvõimu kuuluv minister koalitsiooninõukogu kaudu õiguskomisjonilt volitusi ka järgmise õppeaasta osas. Tekkinud on tugev vastuolu nii õpetajate ja ministri kui ka eri võimuharude vahel.
Haridus- ja Teadusministeerium on ühtegi osapoolt kaasamata 02.04.2020 eelnõusse 170 SE ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Haridusüldsuse tugeva vastureaktsiooni tõttu minister näiliselt taandus, kuid tegelikkuses nõuab minister endiselt parlamendi õiguskomisjonilt kuulekust.
Ministeerium põhjendab vajadust säilitada valitsuse kontrolli õppeaasta 2020/2021 üle, sest põhikooli III kooliastme loovtöö sooritamine tuleb võib-olla osades koolides edasi lükata uude õppeaastasse. Õpetajaskond tajub, et ministeerium eksitab kobareelnõusid kiirustades läbitöötavaid ja ajanappuses vaevlevaid Riigikogu liikmeid teadlikult, sest loovtöö on toodud põhikooli õppekavas, mis on juba täna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud.
Seega puudub adekvaatne põhjus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks põhikooli käsitlevate punktide osas. Gümnaasiumi õpilasuurimused ja praktilised tööd põhikooli ei puutu ning ka nende edasilükkamise vajadust tuleks eelnevalt põhjalikult kaardistada, sest õpilasuurimusi ja praktilisi töid on võimalik sooritada kolme gümnaasiumiaasta jooksul.
Juba mullu novembris toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni istungil öeldi minister Mailis Repsile, et ta ei tohi survestada parlamenti, isegi siis, kui talle ei meeldi, et parlament on teisel arvamusel. Protokollist: ministrile rõhutati, „et on olemas õigusloome korrektne praktika ja seda tuleks järgida“. Kuna kultuurikomisjon julges ministri tahtele sügisel vastu seista, on praegu muudetud haridusvaldkonda puudutava eelnõu üle arutlevaks juhtivkomisjoniks õiguskomisjon. Viimast minister nüüd survestabki.
Aineühenduste pöördumisega liitub ühe uusi ja uusi õpetajaid. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kaudu on pöördumisega ühinenud juba 257 ning Eesti Matemaatika Seltsi kaudu 242, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kaudu 111, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kaudu 122, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu kaudu 72, Eesti Klassiõpetajate Liidu kaudu 78, Eesti Keemiaõpetajate Liidu kaudu 42 õpetajat, õppejõudu jt haridusinimest. Mitmed aineühendused on alles nimekirju koostamas. Pöördumisega on ühinenud Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kirjanduskeskus ning mitmed Tallinna ja Tartu Ülikooli teadurid ja emeriitprofessorid.
Aineühendused on seisukohal, et Haridus- ja Teadusministeeriumi selline talitamine on lubamatu ja vastuolus hea õigusloome tavaga. Praegu on õpetajate ja õppejõudude pilgud suunatud eelkõige Riigikogu õiguskomisjoni suunas. Laual on küsimus, kas õiguskomisjon suudab seista võimude lahususe põhimõtte ja parlamentaarse riigi olemuse eest.
