Vabanevad summad on kavas suunata lasterikastele perekondadele ja sündimuse ergutamise abinõudesse. Sissetulekutest sõltuv toetussüsteem saaks kõige varem rakenduda 2005. aastal, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Mõtted liiguvad selles suunas, et lastetoetuste saamisel tuleb tõmmata kuhugi piir,” ütles reformierakondlane Toomas Tein. “Minu arusaam on, et ühiskonna asi on aidata neid, kes tõesti abi vajavad.”

Ühe idee kohaselt jätaks riik toetusrahast ilma pered, kus ühe liikme kohta tuleb 3500 krooni või sellest enam tulu kuus. 3500-kroonise piiri puhul oleks kahte last kasvatava pere koguteenistus 14 000 krooni ehk kaks keskmist palka. Kõne all on ka 3000- ja 4000-kroonine piir.

Res Publica liige Andres Kork polnud valmis numbritest rääkima, märkides vaid seda, et piir tuleb piisavalt kõrge. “Lõpetame ära selle, et kõik saavad ühtemoodi 150 krooni, ning üritame toetada reaalseid abivajajaid,” märkis Kork, lisades, et proportsionaalseid toetusi lubab ka Euroopa sotsiaalharta.

Toomas Teini sõnul peab riigi tähelepanu minema kolme- ja enamalapselistele peredele, mitte hästi teenivatele inimestele.

Rahvaliidu fraktsiooni juhi Jaanus Männiku sõnul asju alles arutatakse. “Enne, kui pole milleski kokku lepitud, ei saa ka kommenteerida ideid, mis mõne mehe peas on,” sõnas ta.

Tema väitel ei luba võrdse kohtlemise põhimõte kedagi päris toetuseta jätta.

Jõuliste muudatuste vajadusest on enim rääkinud Reformierakond. Kehtivat korda kritiseeris äsja Paul Eerik Rummo, kes rahvastikuministrina on valmis saanud riikliku demograafiakava. “Viimase kümne aasta jooksul toetusteks makstud mitukümmend miljardit krooni on suutnud alla vaesuspiiri elavate inimeste osatähtsust vähendada kõigest 2,9 protsenti,” märkis ta.

Peretoetuste muutmisele kui ühele võimalikule variandile on viidanud ka sotsiaalminister Marko Pomerants, kes lubas ettepanekud esitada 1. märtsiks.

Koalitsiooni veel toores plaan sai opositsiooni hävitava kriitika osaliseks.