Tuhanded eestimaalased joovad end segi

Arstid diagnoosisid mullu psüühika- või käitumishäire rohkem kui 80.000 eestimaalasel, kellest ligi 14.000 kannatas vaimse tervise probleemide käes alkoholi ja uimastite tõttu.

Psühhoaktiivseid aineid pruukinuist olid ligi 10.000 sõltuvuses alkoholist ning rohkem kui 3000 opiaatidest, rääkis tänasel töötervishoiupäeval Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi dotsent Eda Merisalu.

Eelmisel aastal sattus haiglasse 1300 alkoholimürgistusega patsienti, alkoholi järelnähtude all kannatavaid patsiente oli 2500. Mehed tarvitavad Eestis alkoholi 6-7 korda rohkem kui naised, kõige rohkem neist parimas tööeas — vanuses 25-44.

Aastas külastab Eestis psühhiaatrit 100.000 inimest, neist vaid kümnendiku tunnistab arst terveks. Psüühikahäiretest vaeguriks tunnistavad arstid ligi 1000 inimest aastas, mis moodustab esmase vaegurluse üldstruktuuris 13-14 protsenti.

Neurootilisi ja stressiga seotud häireid diagnoosid arstid mullu ligi 18.000 juhul, meeleoluhäireid ligi 15.000 juhul. Skisofreeniatüüpi esmasdiagnoose pandi välja 12.000 korral. Stressist tingitud psühhosomaatilisi häireid esineb rohkem naistel, kõige sagedamini vanuses 35-44 aastat.