Tuhala nõiakaevu saatus taas röövmajanduse kätes?
Ehitusmaavarade arengukava valitsuses vastu võttes sülitas Reformierakond oma valimiseelsetele lubadustele ning seadis taas löögi alla Nabala karstiala, sealhulgas Tuhala Nõiakaevu ja veel tuhatkonna kodukaevu saatuse, kirjutab ajaleht Pealinn.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi lubas pärast arengukava vastuvõtmist, et kuni geoloogiliste ja ka loodusväärtuste uurimistööde lõppemiseni on Nabala maardlas kaevandamislubade taotluste menetlemine peatatud ja ministeerium on algatanud ulatuslikud uuringud Nabala kasutuselevõtu võimaluste kaalumiseks.
“See on absoluutne seaduserikkumine!” kinnitab Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto. “Kui maavarasid uuritakse, siis ei saa neid arengukavasse sisse kirjutada. Kui maavarad on arengukavas, siis pole seaduse järgi vaja enam midagi uurida — need on aktiivsed ja neid võib kasutusele võtta. Aga see tähendab, et uuringud on lõppenud. See on ilmekas näide, et meil ei saa rääkida õigusriigist — loeb ainult võim! See meenutab mulle nõukogudeaegset röövmajandust!”
Nabala 2200 hektari suurusel karstialal kaevandamine tähendab 12-korruselise maja sügavuse augu kaevamist, mis võib põhjavee taset alandada kuni 25 meetrit.
Aastatel 1986-1988 toimusid otsingulis-hinnangulised tööd Harju rajoonis Nabala küla piirkonnas, mille alusel on kinnitatud 90,5 protsenti Nabala varudest 10. märtsil 2011 ehitusmaavarade arengukavasse aastani 2020.
“Ma tegin vanemteadurina 1988. aastal selle ekspertiisi ja ütlesin, et see ei kõlba kuhugi,” ütleb professor Einasto. “Tegelikult pole aastakümneid üldse mingit vajadust sinna kaevama minna. Nabalas on suhteliselt viletsa kvaliteediga kivi, ma ei usu, et see üldse ekspordiks kõlbab. Näiteks Väo karjääri jääkvarud on palju kvaliteetsemad. Kaevandamise keskkonnamõjude hindamist teostavad sellest huvitatud firmad ja seetõttu on peaaegu alati otsus positiivne — võib kaevandada. Samas alternatiivsete asukohtade võimalusi üldse ei uurita.”
Jüri-Ott Salmi, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe sõnul tekitab küsimusi, miks siis selliseid arengukavasid, kus juba vastuolud sees, üldse vastu võetakse. “Korrektne oleks, et riigiasutused neid korrigeerivad — ka ehitusmaavarade arengukava oleks olnud võimalik eelnevalt korrigeerida või siis viivitada selle vastuvõtmisega,” lausus Salm. “Kahjuks seda ei teinud keskkonnaministeerium ega ka valitsus. Ka mitmed teised keskkonnaministeeriumi koostatud arengukavad, nagu näiteks metsanduse arengukava, on vastuolulised ja kehva kvaliteediga.”
