Tuhala looduskeskuse juht maardla mõttetusest: lubjakivitoodang on langenud 36 protsenti

Nabala karstialale tahetakse rajada lubjakivimaardla, kuid keskkonnaminister Keit Pentus kinnitab, et teisipäeval taas keema hakanud Tuhala nõiakaev on riikliku kaitse all ning seda kahjustavat kaevandustegevust ei lubata.

Teisipäeval hakkas tänavu kolmandat korda keema Tuhala nõiakaev, mis on teadlaste hinnangul unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas. Mitu aastat on aga õhus rippunud oht, et Tuhala nõiakaevust vaid kolme kilomeetri kaugusele rajatakse uus lubjakivimaardla.

Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ütles Delfile, et plaanitud 2200 hektari suurune lubjakivimaardla lööks kõrge põhjaveetasemega alal segi kogu veesüsteemi Ülemiste järvest kuni Mahtra soostikuni, rääkimata Tuhala nõiakaevust, mis pärast kaevandustöid ei pruugiks enam kunagi pulbitsema hakata.

Talioja rõhutas, et lubjakivitoodang on Eestis võrreldes 2008. aastaga langenud 36 protsenti, mistõttu tundub tundlikule alale maardla rajamise kaalumine eriti kummaline. Nabala 2200 hektari suurusel karstialal kaevandamine tähendab 12-korruselise maja sügavuse augu kaevamist, mis võib põhjavee taset alandada kuni 25 meetrit.

Keskkonnaministeeriumil on kavas geoloogilised uuringud, et määrata võimalikult täpselt kindlaks piirkonnas oleva karsti levikuala, täpsustada põhjavee vooluhulgad ja -suunad ning nende seos nii Tuhala nõiakaevu kui ka Pirita ja Vääna jõega.

Keskkonnaminister Keit Pentus ütles Delfile, et praegu on kõik kaevandamisplaanidega seotud toimingud peatatud. “Tuhala nõiakaev on riikliku kaitse all ja seda kahjustada võivat kaevandamistegevust me ei luba,” kinnitas ta.

Pentus märkis ka, et on tehtud ettepanek Nabala piirkonna kaitse alla võtmiseks ja maastikukaitseala moodustamiseks. “Praeguseks on kaitseala moodustamise ettepaneku osas valmis alles esimene etapp uuringuid. Selles hinnati kavandatava kaitseala loodusväärtuste levikut ja esinduslikkust, kaardistati kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad ja anti hinnang kaitsealal leiduvate loodusväärtuste esinduslikkusele ja ohustatusele,” märkis minister.

Pentuse kinnitusel on spetsialistid koostamas detailsemat uuringute kava, mis käsitleks näiteks erinevaid liigirühmi, kooslusi, linnustikku ja taimestikku. “Kuna tegu on väga suure maa-alaga, on kõigi vajalike uuringute tegemine mahukas ja aeganõudev tegevus. See ei tohi olla kiirustades tehtud otsus, vaid igakülgselt ja põhjalikult ette valmistatud.”