Tudengid: kui kompromisse ei tule, teeme meeleavalduse
Olulisim punkt, milles üliõpilased ootavad kompromissi, on täiskoormuse nõue. Tudengite ettepanek on leppida kokku keskteel – 85 protsendi juures. „Me ei nõustu, et 100% seatakse kvaliteetse kõrghariduse tingimuseks,” sõnas Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees Eimar Veldre. „See vaid suurendab tööl käivate tudengite pingeid ja sunnib ainetest iga hinna eest läbi libisema.”
Lisaks sellele on täiskoormuse leevendamist nõudnud ka Rektorite Nõukogu. „85 protsenti on tegelikult varem välja öelnud ka haridusminister ise ja kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas,” rõhutas Veldre.
Teine punkt, milles tudengid kompromisse ootavad, on akadeemilisel puhkusel ainete sooritamise õigus. „Me ei väida, et seda peaks saama teha lõputus mahus ja erinevatelt erialadelt. Praegune tingimus – lubada seda vaid kaitseväes teenivatele, puudega või väikelapsega tudengitele – ei ole põhjendatud,” sõnas Veldre.
Riigikogu arvestas suures osas tudengite seisukohtadega lävendiküsimuses ja selles, et vajaduspõhised toetused peavad rakenduma koos reformiga 1. jaanuaril 2013.
Kavandatav kõrgharidusreform lubab edaspidi kõikidel eestikeelsetel õppekavadel tasuta õppida vaid neil, kes täidavad igal semestril õppekava täismahus, 30 ainepunkti ulatuses. Kui üliõpilane igal semestril 100 protsenti õppemahust ei täida, on ülikoolil õigus temalt õppemaksu küsida.
Praegu kehtiva korra järgi peavad üliõpilased tasuta kohal õppimiseks täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses.
30 ainepunkti läbimine semestris eeldab tegelikult registreerimist rohkematesse ainetesse, et välistada võimalus, kus ühest ainest läbikukkumisel jäädakse tasulisele kohale.
