Nende arv, kes jätavad õppelaenu tagasi maksmata, on viimasel kolmel aastal suurenenud ligikaudu 100 võrra aastas. Kui aastal 2007 oli halvaks läinud õppelaene kokku 9,5 miljoni krooni, siis sel aastal on neid juba kogusummas 17,6 miljonit. Ilmselgelt tuleneb see majanduskriisist. Kui võlgnik tagasimakseid ei alusta, on riigil õigus õppelaenu võlg sisse nõuda kohtu kaudu, vahendavad ERR Uudised “Aktuaalset kaamerat”.

Haridusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Asso Ladva märkis, et võlgnevuse peamiste põhjusena nimetatakse töökaotust. “Kui on ka veel noor pere ja muud laenud, siis eelistatakse tasuda neid ja õppelaenu tasumine jääb tagaplaanile.”