TÜ uus juhtimismudel sai nõukogu heakskiidu
Arutelu tulemusena jõudis nõukogu seisukohale, et uues ülikooli nõukogus oleks 11 liiget, kellest viis nimetaks ülikool (sh ühe üliõpilase), viis vabariigi valitsus ning ühe liikme esitaks Eesti Teaduste Akadeemia.
Nõukogu liikmed peaksid olema laitmatu reputatsiooniga, omama teadmisi kõrghariduse ning teadustegevuse korraldusest ning nad ei tohi olla riigikogu ega valitsuse liikmed. Nõukogu valitaks viieks aastaks.
Peamiste ülesannetena võtab nõukogu vastu ülikooli arengukava ja eelarve, millele on senatil viivitava veto õigus. Lisaks kinnitab nõukogu majandusaasta aruande ning senatis vastu võetud põhikirja.
Ülikooli senatisse hakkab kuuluma 22 liiget, sh neli liiget igast ülikooli teadusvaldkonnast ning viis üliõpilaste esindajat, senatit juhib rektor.
Rektor peab nõukogu hinnangul olema akadeemiline liider, kelle valivad nõukogu, senati, kõikide korraliste professorite ja teaduskondade ning kolledžite nõukogude liikmed. Rektoriga sõlmib töölepingu nõukogu esimees.
Aprillis avalikkuse ette jõudnud TÜ uue seaduse kava tekitas esmalt pahameeletormi, sest see oleks andnud võimaluse anda ülikooli juhtimisel suurem sõnaõigus poliitikutele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
TÜ rektori professor Alar Karise sõnul oli ülikooli nõukogu üsna üksmeelselt seisukohal, et ülikooli senisest paremaks ühiskonnaga sidustamiseks vajab ülikooli juhtimine muudatusi.
"Ülikooli nõukogu liikmed olid ühel meelel juhtimise muudatuste ning rahvusülikooli rolli täpsema määratlemise vajalikkuses. "Mõistagi tekkis küsimusi võimalikes meetodites, kuidas ülikooli ühiskonnaga paremini sidustada, kuid olen veendunud, et tänase konstruktiivse arutelu tulemusena jõudsime lahendusteni, mis ülikooli igal juhul edasi viivad", täpsustas Karis.
