Ruttole anti 1990. aastatel kodakondsus vabadussõjajärgsete opteerumislepete alusel. Hiljuti isikutunnistust uuendama minnes avastas aga Rutto, et riik oli vahepeal ümber mõelnud ja ei käsitlenud teda enam sünnijärgse kodanikuna.

Täna tutvustatud Tartu Ülikooli õigusteadlaste hinnangul ei ole praegusest Eesti seadusandlusest lähtudes Rutto sünnijärgne kodanik.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus selgitas uuringule tuginedes, et Eestisse pärast vabadussõda mitte jõudnud inimesi ei saa lugeda sünnijärgseteks kodanikeks, kuna praeguse arusaama järgi nad oma kodanikuõiguseid kinnitada ei jõudnud.

Annus märkis, et Ruttoga on samasuges olukorras umbes 200 inimest. Olukorra saaks tema sõnul väga lihtsalt lahendada kodakondsuseaduse muutmisega.

„Kuna riik on teinud vea, siis tuleb riigil leida asjale mingi lahendus,” märkis Annus.