TTÜ teadur kommenteeris valimisstuudiot: tasuta haridus ei hoia tudengeid Eestis
Täna õhtul Delfis ETV valimisstuudiot kommenteeriva Jervani sõnul on kõrghariduse puhul ennekõike räägitud tasuta õppekohtadest bakalaureuseõppes ja nende osas on ka enamus parteisid ühel meelel. „See on tegelikult kõrvalteema,“ rääkis ta ja tõi välja probleemid oma vaatevinklist.
„Kõrghariduse suurimaks probleemiks pean tudengite sotsiaalsete garantiide puudumist, mis ei võimalda neil keskenduda hariduse omandamisele,“ ütles Jervan. „Sellel ei ole midagi pistmist lubatud tasuta kõrgharidusega, sest juba praegu ei suuda me loodus- ja tehnikateadustes täita riigieelarvelisi ehk üliõpilasele tasuta õppekohti konkurentsivõimeliste tudengitega.“
Olematu akadeemiline konkurents
Teiseks probleemiks peab ta nii õppetöö kui ka teadustöö madalat rahastamist. „See on viinud akadeemiliste ametikohtade olematu konkurentsini,“ ütles Jervan.
„Sageli on konkurss akadeemilistele töökohtadele, ka professoriks, üks kandidaat kohale, mis ei võimalda teha sisulist valikut,“ kirjeldas Jervan olukorda ülikoolis.
„Akadeemiline karjäär ei ole ühiskonnas hinnatud valik, ülikoolides on kriitiline mass suuresti puudulik ning selle kõige tulemusena on akadeemiline kvaliteet kiiresti langemas.“
Puuduvad prioriteedid
Jervani sõnul on haridus konservatiivselt muutuv ja inertne valdkond, mida ei saa juhtida valimistsükli kaupa.
„Siiani on poliitikas puudunud julgus teha kõrghariduse valdkonnas põhimõttelisi ja strateegilisi otsuseid,“ leiab Jervan. Tema sõnul tuleb paika saada prioriteedid ning neid ka jälgida ja leida lubadustele rahaline kate.
Gert Jervan on TTÜ infotehnoloogia teaduskonna vanemteadur. Ta on 2005. aastal kaitsnud doktorikraadi Linköpingi ülikoolis Rootsis, kus töötas assistendi ja projektijuhina.
Lisaks on ta lühemaajaliselt õppinud Saksamaal, Prantsusmaal ning Soomes. Ta on mitmete erialaorganisatsioonide aktiivne liige. Aastal 2008 valiti Gert Jervan TTÜ aasta noorteadlaseks.
Täna õhtul on Gert Jervan Delfi toimetuses ja kommenteerib reaalajas ETV eetris olevat valimisdebatti, mis seekord käsitleb kultuuri, haridust ja integratsiooni.
Kommentaarid ETV valimisstuudiole
Idee pakkuda 125 eurot tudengipalgaks on samm õiges suunas, kuid raha ei
tohi pilduda lennukilt. Oluline on sidumine õppeedukuse, õppekoormuse,
edasijõudmisega. Muidu saame analoogilise situatsiooni praeguse
doktoranditoetusega (seni 6000 krooni kuus), kus toetusi said eranditult
kõik akrediteerimise läbinud riigieelarvelised doktorandid. Selline
lähenemine aga ei põhine kvaliteedil ja ei tooda tulemusi.
Tasuta kõrgharidus - kui see aitab parandada õpetajate taset, siis miks
ei ole see siiani toiminud? Õpetajakoolituse riiklik koolitustellimus
(tasuta õppekohad) on olnud ju täiesti piisav. Pigem on probleemiks
õpetajate siirdumine teistele ametikohtadele, õpetajate palgatase ja muud
tegurid. Kindlasti mitte aga tasuline või tasuta kõrgharidus.
Lukas ütles, et tasuta kõrghariduse jaoks raha saab leida eelarvest. Kuid
siiani ei ole suudetud tagada kõrghariduse (vähemalt ligilähedaselt)
konkurentsivõimelist rahastamist. Probleemide lahendamist alustatakse
valest otsast.
Lukas väidab, et Eesti on teaduses silmapaistev. Kahjuks on seda vaid
väga üksikud tipud väga üksikutes valdkondades. Üldine ja keskmine tase
on kahjuks madal. Vaja oleks aga tugevat vundamenti, millel need tipud
püsiksid. Sisemist konkurentsi ja stabiilset finantseerimist.
Mihhailov: "Vaja oleks omaette teadusministeeriumi". Huvitav mõte, kuna
praegu on teadus ja teaduse strateegiline juhtimine jäänud pisut
tahaplaanile. Kuid bürokraatiat ei tohiks lasta vohama - eraldi
ministeerium ei lahenda probleeme. Vaja oleks strateegilist mõtlemist,
planeerimist ja prioriteetide paika panemist.
Väga palju diskussiooni on tasuta kõrghariduse ümber. Märgiti õigesti, et
see on avatud uksest sisse murdmine. Praeguses süsteemis, mis põhineb
riiklikul koolitustellimusel, tagatakse juba praegult üsna olulise hulga
tudengite tasuta õpe. Valdkonnad ja arv on paika pannud riigi nägemusega
tulevikuvajadusest (näiteks suur kogus tasuta õppekohti loodus- ja
tehnikateaduste valdkondades). Tasuline õpe on nendel erialadel ja nendes
valdkondades, kus riik ei ole seni pidanud vajalikuks ülikoolidelt õpet
tellida (i.e. riigil puuduvad nende lõpetajate suhtes ootused). Kui aga
viia kogu õpe tasuta kättesaadavaks, siis võib tekkida oht, et ülikoolid
hakkavad tootma lõpetajaid, kes ei suuda Eesti tööturul läbi lüüa. Samas
satuksid praegused riiklikult prioriteetsed valdkonnad veel suurema löögi
alla ning tuleviku Eesti oleks ilma Eesti päritolu insenerideta ja
loodusteadlasteta.
Tasuta haridus ei hoia tudengeid Eestis. Hea tudeng õpib seal, kus talle
pakutakse huvitavat ja kõrgetasemelist haridust. Eestist välja õppima
minnes on võimalik leida erinevaid stipendiume nii Eestist kui ka
sihtriikidest. Seetõttu on väga oluline hariduse kvaliteet, et Eesti
oleks enamuse tudengite esimene valik. Kahjuks aga ei tulnud
diskussioonist välja, kuidas kavatsetakse hakata ülikoolide kvaliteeti
parandama. On väga suur risk, et Eestisse jäävad õppima vaid need, kes
Euroopas või mujal maailmas löögile ei pääse. Erakondadel puuduvad aga
konkreetsed tegevuskavad kvaliteedi tõstmiseks. Seda nii teaduse kui ka
õppetöö valdkonnas.
Vaidleks kõvasti vastu, et tudengite õppetoetused ei ole olulised. Nagu
mainiti õigesti, siis Eesti tudengid on Euroopa kõige hõivatumad
tudengid. Aga mitte õppetöö osas vaid hoopis õpingute kõrval töötamise
osas. See on nii tudengite, ülikoolide kui ka riigi ressursside väga suur
raiskamine. Seetõttu on vaja tudengid ülikooli tagasi tuua. Räägiti
vajadustepõhisest toetuste süsteemist, aga mida see tähendab?
Tudengipalk? Stipendiumid? Õppelaen? Võiks ju vaadata lähiriikide poole,
nagu näiteks Soome või Rootsi. Aga ühtegi konkreetset kava ei esitatud.
Väga oluline oli märkus, et haridus on investeering, mitte kulu!
Üsna suureks probleemiks on ka vene emakeelega tudengite toimetulek
eestikeelses ülikoolis. Tänasel päeval tuleb eksameid de facto vastu
võtta kolmes keeles: eesti, vene ja inglise. Keeleliste piirangute
seadmine kukutaks läbi üsna mitmed tudengid, kuna nad ei suuda enda
teadmisi eesti keeles väljendada (omades samas väga häid erialaseid
teadmisi). Üsna paljud vene emakeelega tudengid omavad aga eesti keele
asemel hoopis väga head ingliskeelset sõnavara ja seetõttu eelistavad
ennast väljendada hoopis selles keeles. Õppejõududele (ja ka tudengitele)
tekitab aga selline kolmekeelne lähenemine tõsiseid probleeme.
