TTÜ professor mobiiliandmete kogumise anonüümsusest: tarbetu detektiivitööga saaks inimese tuvastada, kuid selleks on ka teisi ja efektiivsemaid viise

 (54)
TTÜ professor mobiiliandmete kogumise anonüümsusest: tarbetu detektiivitööga saaks inimese tuvastada, kuid selleks on ka teisi ja efektiivsemaid viise
Foto: Siim Lõvi

Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet ütleb, et muretsemiseks on põhjust, kui riik peaks tahtma karantiinirikkujad mobiiliandmete abil üles otsida. Statistikaameti soov masside liikumist kaardistada on aga juba aastaid kasutusel olnud tehnoloogia.

Nädala alguses andis valitsuse kriisikomisjon statistikaametile korralduse kasutada mobiiltelefonide andmeid, et analüüsida inimeste liikumist Eestis. Statistikaameti peadirektor Mart Mägi kommenteeris, et liikuvusanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud. Telekomiettevõtetelt küsitakse anonüümsed andmed ja vaadatakse, kus ja kuidas massid on liikunud enne ja pärast eriolukorra kehtestamist.

TTÜ professor Tanel Tammet selgitab, et taoliste andmetega saab teha ülevaateid inimeste suuremate kogunemiste, liikumisteede ja -aegade kohta. „Turistide kohta tehakse selliseid ülevaateid juba ammu. Kas uutest värsketest inimeste liikumis-statistika ülevaadetest midagi kasu oleks, on raske öelda,” sõnab ta. Mastist saadud andmetega inimeste omavahel hoitud distantsi on keeruline mõõta. Tammet ütleb, et masti antud vahe täpsus on umbesi sada meetrit.

Statistikaameti juhtkonna liige Triin Küttim kinnitab, et mõõtmised peaksid siiski töötama. „Kui inimeste liikumismuster on muutunud, siis see on nähtav tõestus meetmete töötamisest. Kui saame anonüümsete andmete pealt analüüsi tegema asuda, siis selle tulemusel valmib väljavõtte stiilis “XXX piirkonnas 87% mobiilidest püsivad samas piirkonnas“. Ehk siis analüüsist tulevad numbrid näitavad, kas meetmed ka töötavad,” selgitab ta.

Seotud lood:

Küttim selgitab, et küll aga pole nende andmetega võimalik mõõta seda, kes konkreetselt rikub karantiini või viibib koos suurema seltskonnaga. Ta sõnul statistikaamet üksikisikute liikumismustreid analüüsida ei kavatse ega olegi võimalik seda anonüümsete andmete põhjal teha.

„Kavandatava anonüümsetel andmetel põhineva liikumisanalüüsiga ei uurita, kas inimesed parasjagu helistavad või saadavad sõnumeid, vahetavad andmesidet või kuhu liiguvad ja kus nad on,” ütleb Küttim. Andmed saadakse mineviku kohta ning isikustamata kujul, mitte reaalajas. Küttim rõhutab lisaks, et telekommunikatsiooniettevõtted ei edasta ka infot, millistes riikides on viibinud või viibivad Eesti inimesed.

Tarbetu detektiivitöö

Tammet selgitab, et kõik mobiilioperaatorid salvestavad infot nii mobiililt tehtud kõnede kui nende internetiühenduste kohta: milliselt numbrilt, kuhu, mis kell ja millise mobiilimasti raadiuses. „Enamik mobiile võtab automaatselt, keskmiselt nii kümne minuti tagant, ühendust mõne internetisüsteemiga,” toob Tammet näiteks e-maili, kaardirakenduse Google Maps, Facebooki jne. Inimese GPS-koordinaate nende andmetega kaasas ei ole – neid saab Google, aga mitte telekomid.

Samamoodi on võimalik ka internetita telefonilt andmeid koguda, ehkki need mobiilimastiga harvem suhtlevad. Tammeti sõnul teeb vanamoodsa telefoni tuvastatavaks sellega helistamine. Harvem ja nõrgema signaaliga ka see, kui telefon mõne muu antenni leviala otsib. Internetita suhtleb telefon mastiga keskmiselt umbes korra tunnis.

Professor lausub, et detektiivitöö tulemusena saab andmete taga peituva inimese enamasti tuvastada, iseasi, kui mõistlik see on. Võimalik on näha, millises majas inimene elab, kus tööl käib või kus liigub poodi, sõprade juurde või mujale. Samas suure kortermaja või büroohoone puhul läheb andmete filtreerimine juba keeruliseks. Kui mõni julgeolekuasutus peaks anonüümsete andmete taga tahtma inimest tuvastada, oleks neil Tammeti arvates kergem juba kohtuorderi alusel küsida see info telekomiettevõtetelt välja, selmet anonüümseid andmeid sõeluma hakata.

„Kui riigi pool tekiks näiteks mõte otsida mobiiliandmete abil välja karantiini-tingimusi rikkuvaid inimesi, siis see peaks meid väga murelikuks tegema,” lausub Tammet. „Seni pole keegi öelnud, et sellist Hiina-stiilis jälitustegevust plaanitaks: tehniliselt saaks seda mingi tasemeni teha, aga kuna mobiilioperaatorite saadavad asukoha-andmed ei ole täpsed ja regulaarsus on samuti väike, siis efektiivset kontrolli nende abil eriti ei tee.”

Ta lisab, et samuti tekitaks taoline „jälitamiseüritus” ägedat vastuseisu ning vastumeedegi oleks lihtne – igaüks saaks ringi liikudes oma telefoni või mobiilse interneti välja lülitada.

„Mobiilioperaatorid ei anna neid massiivseid regulaarseid asukoha-andmeid riigile ega avalikult välja, küll aga annavad nad neid juba aastaid paarile ettevõttele,” lausub Tammet. Tuntum neist ettevõtetest on Tartu Ülikoolist välja kasvanud Positium, mis ka sel korral on statistikaametile abiks metoodika väljatöötamisel ja andmete hilisemal visualiseerimisel. Andmetöötlust nad läbi ei vii. Seda tehakse statistikaameti juhatuse liikme Triin Küttimi sõnul nende vastavas turvalises keskkonnas ning saadavad andmed kustutatakse peale töötluse lõppu. Liikumisanalüüsi on plaanis teha kuni eriolukorra lõppemiseni.