TTÜ magistritöö: ministrite nõunikud kannavad enamasti mittenõuandvat rolli — peamiselt vahendatakse, koordineeritakse ja filtreeritakse

Enamik ministrite nõunikke on vahenduslüliks poliitikute ja ametnike vahel, selgub Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) kaitstud magistritööst.

Neljapäeval kaitses TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis Katry Ahi oma magistritööd, milles analüüsis ministrite nõunike positsiooni Eesti avaliku halduse süsteemis.

Tööst selgub, et Eestis on nõuniku ametikoht institutsionaliseerimata – nõunike tegevuste ampluaa ja koostööpartnerid sõltuvad peamiselt ministri ja nõuniku persoonidest, kuid ka avaliku halduse süsteemist ja poliitilisest kultuurist tervikuna.

"Erinevalt "nõuniku" ametikoha nimetusest, domineerivad Eestis mittenõuandvad rollid. Enamik nõunikest on ühenduslüliks poliitilise ja administratiivse sfääri vahel, vahendades ministrit ametnikele ja vastupidi. Peamiselt on nõunikel mittenõuandvad rollid ehk ministrit vahendavad, koordineerivad ning filtreerivad ülesanded. Sõltuvalt teemade prioriteetsusest ning nõunike taustateadmistest leidub ka eksperdi ja lisaressursi rollis olevaid nõunikke,“ selgitas Ahi.

Selgelt eristuvad uurimuses kaks nõuniku tüüpi, mida teaduskirjanduse klassifikatsioonides ei esine – ministri isiklik meedianõunik ning "nõuniku" ametinimetusega assisteerivaid ülesandeid täitev nõunik.

Läbiviidud analüüsi põhjal saab Ahi sõnul järeldada, et Eesti ministrite nõunikud ei täida avalike teenistujate ega poliitikute funktsiooni, vaid vahelülina hõlbustavad eelkõige ministri, aga teatud juhtudel ka ametnikkonna tegevust, ehk on kommunikatsioonisillaks ametnike ja ministri vahel.

"Ministrite poolt ametisse nimetatud nõunikud moodustavad tema lähimeeskonna, kes on abiks ministri ametiga kaasnevate eesmärkide elluviimiseks piiratud ametiaja jooksul. Ühe intervjueeritava nägemus "ministri nõunikud on ministri erinevad kehaosad, kes on mõistus, kes on käed, kes on suu" iseloomustab tabavalt Eesti ministrite nõunike olemust," lisas töö autor.

Ligi pooled nõunikest on avaliku teenistuse või mittepoliitilise taustaga

Vastupidiselt levinud arvamusele pole ministri nõunike puhul tegemist kitsalt poliitilise ametikohaga erakonna liikmete premeerimiseks. Magistritöö põhjal on ligi pooled Eesti ministrite nõunikest avaliku teenistuse või mittepoliitilise taustaga, neist mitmed on ennast erakonnapoliitikast distantseerinud.

Magistritööd "Ministrite nõunike profiil ja rollid: Eesti näide" juhendas TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Tiina Randma-Liiv. Oponent oli riigikogu liige, Tartu Ülikooli avaliku halduse magister Marko Pomerants.

TTÜ Ragnar Nurkse instituut on Eesti ja Läänemere regiooni juhtivaid teaduskeskusi innovatsiooni ja valitsemise võtmeküsimustes. Nurkse instituudis töötab neli Eesti Vabariigi sotsiaalteaduste valdkonna riikliku teaduspreemia laureaati: Wolfgang Drechsler, Rainer Kattel, Tiina Randma-Liiv ja Ringa Raudla.

FAKTID | Igal ministril on 2-3 täiskohaga nõunikku

Perioodil 1. jaanuar kuni 20. märts 2018 oli üsna ühtlaselt igal ministril 2-3 täiskohaga nõunikku, vaatamata ministeeriumi ning selle haldusala suurusele. Rohkem kui pooltel ministritest oli kaks nõunikku, viiel ministril kolm nõunikku ning erakonna esimehest tervise- ja tööministril neli nõunikku.

Kuna seadustes on nõunike arv reguleerimata, siis mitmete erakonna liikmest nõunike sõnul on nõunike arv tunnetuse ja kokkulepete küsimus. Ministeeriumiga tõhusa koostöö tagamiseks tuleb ministril tunnetada, kui palju nõunikke ministeeriumi sobiks, ning eelkõige kantslerile põhjendada nõunike vajalikkust. Vähemtähis pole ka avalikkuse vastuvõtlikkus.

Enamike intervjueeritute sõnul on tänane nõunike arv piisav, kuna väiksemas meeskonnas on töö organiseerimine ja vastutusliinide määratlemine lihtsam. Suuremad meeskonnad hajutaks vastutusliine ning pärsiks meeskonna efektiivsust tervikuna.

Allikas: magistritöö "Ministrite nõunike profiil ja rollid: Eesti näide" (2018)