TTJA: kirurgilise maski asemel tolmumaski saanud tarbijad võivad raha tagasi küsida
Tarbija- ja tehnilise järelevalve ameti pressiesindaja Anne-Mai Helemäe kinnitas Delfile, et eksliku sildiga tolmumaski ostnud klientidel on õigus oma raha kauplejalt tagasi nõuda.
"Tolmumask on isikukaitsevahend ning kaitseb inimest eelkõige õhus leiduvate osakeste eest, mille suurus on 0,3 mikromeetrit," selgitas Helemäe.
"Sellise suurusega võivad olla nii tolmuosakesed kui ka süljepiisad. Piisknakkuse vastu see ei kaitse, kuna viiruseosake on liiga väike (0,1 mikromeetrit). Mask kaitseb selle kandjat, kui näiteks viiruseosake on süljepiisa või tolmuosakese küljes," selgitas TTJA pressiesindaja.
Siiski oli Magnum müünud oma tolmumaske kirjaga, mis ütles, nagu tolmumaskid kaitseksid ka piisknakkuse eest. Kui ka tarbija sai sellise kirjaga partii, on TTJA hinnangul õigus tal selle eest kauplejal raha tagasi nõuda.
"Kõige olulisem, et kaupleja esitab maski kohta õige info ja kasutusotstarve + kasutusjuhendi. Kindlasti ei tohi inimesi eksitada ja väita, et mask kaitseb piisknakkuse vastu. Kui inimene on ostnud sellise teabega maski ja selgub, et tegelikult on tegemist FFP1 maskiga, siis on tegemist lepingutingimustele mittevastava tootega ning inimesel on õigus raha tagasi küsida. Selleks tuleb ühendust võtta apteegiga, kust toode on ostetud," selgitas tarbijakaitse eest seisev amet.
Delfile teadaolevalt müüdi sääraseid maske Euroapteegi ja Apotheka nime kandvates apteekides.
Ehk siis raha on võimalik tagasi saada kindlasti neil, kelle partiil silt pettust ka tõestab. Tarbijakaitseametilt ei ole Delfi saanud aga vastust, mis juhtub kommunikatsiooni teel eksitatud klientidega.
Käime veel läbi Magnumi ja Semetroni tarne stsenaariumi.
Ettevõtted soovisid tarnida 3 miljonit kirurgilist maski. Esialgu oli kavas müüa ka riigile sellest miljon. Kaks päeva enne kauba jõudmist kuulutati ka avalikult - meie toome teieni kirurgilised maskid.
Riik otsustas vahetult enne kauba jõudmist, et neile piisab 400 000 kirurgilisest maskist. Kui kolm miljonit maski kohale jõudsid, selgus pooljuhuslikult, et tegemist ei olegi mitte kirurgiliste maskidega.
Riik loobus oma osast, sest selliseid maske eesliinitöötajatele jagada ei kõlba. Magnum ja Semetron otsustasid maskid aga apteekidesse müügile paisata, seejuures mainimata, et tegemist on siiski tolmu-, aga mitte kirurgilise maskiga.
Milles on vahe?
Mõlemat tüüpi maskid on välimuselt üsna sarnased, aga võimekuse järgi jaguneb otstarve erinevalt. Lõikelt on mõlemad seda tüüpi maskid, mis sobiksid välja levivate bakterite takistamist. Oleme harjunud nägema neid kirurgidel või hambaarstidel. See on selleks, et patsiendile ei leviks võimalikke baktereid.
Kirurgilise maski väikeste osakeste filtreerimisvõimekus on 95%, Semetroni ja Magnumi maskidel aga 80%. Viimane on võimeline filtreerima eelkõige tolmu.
Kuna see on võimeline filtreerima eelkõige tolmu, siis on ta määratletud isikukaitsevahendina, mitte aga meditsiinilise maskina.
"FFP1 mask sobib tavainimesele kasutamiseks. Kui viiruseosake levib koos piiskadega, on suurem tõenäosus, et see jääb maski kinni ning see aitab vähendada viiruseosakeste levikut," selgitab Helemäe.
"Kõnealune mask on ka ilmselt parem kui isetehtud mask, sest viimase puhul ei ole teada materjali tihedus ega kaitseomadused. Sellepärast ei tohi isetehtud maski reklaamida kui kaitsemaski," selgitas Helemäe.
Täpsemalt on seni aga selgusetu, mis põhjusel klassifitseeritakse Magnumi ja Semetroni toodud maske FFP1-na, sest see on üldjuhul siiski respiraatori tähis.
