TTJA alustas Kivi-Vigala rõdude varingu osas menetlust
Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtiku sõnul teostas TTJA varingu päeval lisaks järelevalvemenetluse alustamisele ka kohapealse paikvaatuse.
Seni on teostatud erinevate ekspertide poolt ainult visuaalsed vaatlused. "Kuna põhjalikku auditit saab asuda tegema pärast seda, kui ehituspraht ja lahtised ning lagunenud terrassikonstruktsioonid eemaldatakse ning hoone igaks juhuks toestatakse, on konkreetset varingu põhjust hetkel veel vara öelda. Seni saame öelda, et õnnetuse päeval ei olnud ekstreemseid ilmastikuolusid ning seetõttu on järele andnud rõdu kandevõime," rääkis Tamtik.
Küsimusele, kas ja kui palju on sellise konstruktsiooniga rõdusid Eestis ja kas nende puhul eksisteerib sarnane oht, vastas Tamtik, et see selgub pärast Sääla tee 8 hoonele auditi tegemist, kui on selgunud konkreetne rõdude varisemise põhjus.
Hoone ohutuse tagamine, sh hoone konstruktsioonide korrashoid ja ohutus, on selle omaniku kohustus. Kinnisvara korrashoiu standard näeb ette, et hoone konstruktsioonide puhul tuleb kontrollida visuaalselt vähemalt viieaastase intervalliga kõigi kande-, jäigastavate ning piirdetarindite korrasolekut, vajumisi ja niiskuskahjustusi.
TTJA soovitab hoone konstruktsiooni korrasolekut jälgida pidevalt ning tegelikult vajab iga prao tekkimine tähelepanu ning selgitamist, mis on selle tekkepõhjused. "Vajadusel tuleb kaasata pädev ekspert, kes omab kutsetunnistust hoone auditi läbiviimiseks," ütles Tamtik.
"Mis puudutab nõukogudeaegsete paneelhoonete rõdukonstruktsioonide kinnituselemente, siis neid soovitab TTJA rangelt kõigil hoonetel regulaarselt üle vaadata ning vajadusel kinnitusi juurde lisada," rõhutas Tamtik.
"Igale hoonele ja selle osale on ette nähtud oma eluiga ning kui seda eiratakse ja hoone eest ei kanta hoolt, võib juhtuda, et üks või teine element hakkab järele andma, mis võib tuua kaasa sarnaseid õnnetusi," selgitas ehitusosakonna juhataja.
