„Villu Reiljan elab oma elu rahulikult edasi. Rahvaliit kui erakond ei pea end Villu keissidega siduma, see ei ole Rahvaliidu asi. See küll paraku määrib Rahvaliidu mainet, kuna ta on erakonna endine juht ja nii edasi, kuid see on ikkagi tema isiklik probleem,“ rääkis Tšižikov Delfile.

Tšižikov ei pannud siiski Reiljanile pahaks, et ta kohtusaaga ajal erakonna tegemistesse sekkus. „Ta tundis muret, valutas südant selle pärast, et meie noored, noorpiilurid või noorkotkad, tahtsid kaaperdada Rahvaliidu sotsidele. See ei olnud õige ja oleks saanud probleemiks nii meile kui ka kogu kupatusele. Tegelikult see erakonna otsus, mis vastu võeti ja mida ta ka jõuliselt toetas, oli õige. See oli südameasi, ta oli ikkagi omal ajal erakonna juht, kuigi aktiivses juhtimises ta enam ei osalenud."

Kohtuotsust Tšižikov lähemalt kommenteerida ei soovinud. „Täna on Villu kõrgema kohtuorgani poolt süüdi mõistetud, järelikult Eesti vabariigi seaduste kohaselt on ta süüdi. Kuid igal juhul on tal võimalus ka Euroopa inimõiguste kohtusse pöörduda.“

Samas leidis Tšižikov, et kohtuotsus rikkus Villu Reiljani õiglusmeelt. „Arvatavasti Villu tunneb, et teda on ebaõiglaselt koheldud, sest kui tema tegi, siis mõisteti ta süüdi, aga kui teised teevad, siis nad ei jää vahele ja pole süüdi. Seejuures tol ajal tehti teistes erakondades neidsamu asju. Ma ei usu, et mujal oli kõik nii tore ja puhas."

Õiguse ja õigluse vastuolu võttis Tšižikov kokku järgmiselt:
"Suhetes teistega oli see kohtuotsus ebaõiglane, aga kui võtta tema juhtum eraldi siis pole see ju hea käitumine. Kui võtta aluseks kohtuotsus, siis tema tegu oli iseenesest selgelt ebaeetiline.“