Tšižikov: kui mina saan Rahvaliidu esimeheks, siis...
Tšižikov ütles Delfile, et kui erakond ei jätka nagu praegu, vaid jäetakse ruumi ka teisitimõtlejatele ja demokraatiale, siis saaks Rahvaliit eelseisvatel riigikogu valimistel 15-20 kohta. "Ma usun seda, et kui ma saaksin seda erakonda juhtima ja tegutsema, siis see 15-20 kohta tuleb," sõnas ta.
Tšižikov selgitas, et ta esitas avalduse, et teda juba enne kongressi tagasi võetaks. Juhatus ei ole sellist otsust veel teinud, kongressil on tema tagasivõtmise küsimus päevakorras üks viimastest punktidest. Selle tõttu ei saa Tšižikov kandideerida soovitud esimehe kohale. "See ongi eesmärk. Ja ma ei saa aru, miks mind kardetakse. Nad tunnetavad, kui ma kandideerin ja esinen rahvale, ja rahvas on tegelikult seda meelt, et nad tahaksid mind näha. Nad kardavad seda, et nad ei saa teha seda, mida neil täna vaja on, ehk omavahel võimu jagada. Mitte muidugi kõik. Aga täna on jälle mingisugune kildkond, kes ei taha demokraatlikult asju ajada," arvas ta.
"Põhieesmärk peab olema ikkagi seadusloomes kaasa rääkimine nende kodanike eest, kes selles erakonnas toimetavad ehk vabade kodanike ühenduses. Ja ainult läbi demokraatia. Minusuguseid peab olema rohkem, siis toimib demokraatia," lisas Tšižikov.
Tšižikovi sõnul ei ole Rahvaliidu praegustel juhikandidaatidel (Juhan Aare ja Uno Silberg - toim.) rahvaga suhet. "Rahvaga peab suhtlema ja tõsiselt võtma iga kodanikku. Mitte jagama ainult võimu. Et jagame selle võimu ilusti ära ja siis vaatame, mis saab. Vot nende lausete pärast mind väga seal näha ei taheta, sest ma ei ole juhitav, ma olen ise juhtija."
Tšižikov tunnistab, et tal erakorralisel kongressil suuri šansse erakonna esimeheks saada ei ole. "Ei ole, aga ma aktsepteerin situatsiooni, mul on aega küll, Rahvaliidul ei ole aega," ütles Tšižikov ja lisas, et kavatseb kindlasti kandideerida sügisel, kui koguneb Rahvaliidu korraline kongress.
