Tselluliidiravi, juveelid ja eksklusiivne aluspesu: LOE, milliseid tegusid eile vangi viidud Anna-Maria Galojanile süüks pandi

Anna-Maria Galojan põgenes pärast oma tööandja Eesti Euroopa Liikumise raha varastamist Inglismaale, kus ta varjas end kolm aastat vanglakaristuse eest. Eile toodi ta lõpuks Eestisse karistust kandma. Seoses sellega avaldame uuesti 2011. aasta aprillis ilmunud loo sellest, kuidas Galojan prokuröri süüdistuse kohaselt ligemale miljon krooni hea elu peale kulutas.

Kulukas elustiil ja suur arvelduskrediit

Prokuröri sõnul on Galojani 2007. aasta suvel EELis töötatud perioodi kontoväljavõttelt näha, et tal on kulukas elustiil, arvestades seda, et tema ainuke ametlik sissetulek oli MTÜ palk, esimesel kuul 8000 krooni, teisel 18 000, kolmandal 21 000. „Ta kasutab suurt arvelduskrediiti. Kulutused on tehtud kümnetes tuhandetes kroonides internetipoodides ja tuhandetes kroonides ilusalongides,“ kirjeldas prokurör.

MTÜ arvelt kandis Galojan kolme kuu jooksul väiksemate summade kaupa enda arvele ligi veerand miljonit krooni, kus need selle elustiili jätkamiseks kohe käiku läksid. Tihti kandis ta need summad kohe üle oma krediidikontole.

Süüdistuse kohaselt omastas naine tööandja raha kahel viisil — maksis Euroopa Liikumise pangakaardiga või maksis enda kaardiga ning esitas kuluaruande ja kandis raha selle katteks MTÜ arvelt oma arvele.

Et projektirahad laekusid MTÜle teatud osas alati pärast projekti ellu viimist, projektides ette nähtud kulutused aga tuli teha kohe, oli tavaline, et raha oli ajutiselt puudu. Juuni lõpus käis EEL nõukogu esimees Riivo Sinijärv koos Anna-Maria Galojaniga pangas, kus võeti likviidsuskriisi katmiseks rahastajapoolse suurema summa saabumiseni laenu 250 000 krooni. Suurema osa sellest rahast kasutas Anna-Maria Galojan juba järgmiste päevade jooksul isiklike kulude katteks.

Süüdistusepisoodid: kuhu see raha kadus?

150 000 krooni MTÜ Euroopa Liikumise raha kulus süüdistuse kohaselt juveeliäris Beaumonde.

41 000 krooni eest ostis Galojan aksessuaare ja riideid AS Finest Fashion (pulloverid, reisikohver, kosmeetikakotid, kostüümid)

112 000 krooni kulus AS Apranga ekslusiivsete riiete poodides (nt Emporio Armani).

90 000 kroonise lepingu sõlmis Anna-Maria Galojan reklaamifirmaga Bonus Futuri. Bonus Futurile maksis ta 62 092 krooni „suhete korralduse“ eest, kogu summat ta aga ära ei maksnud. Sama reklaamifirma tegi Galojanile varem ka valimiskampaaniat.

Peale selle maksis Galojan 15 340 krooni OÜ-le Contignus ajakirjas Karjera ilmunud artikli eest. Tegu oli sisuliselt tema persoonilugu mitmel leheküljel, kus vaid üks lõik rääkis tööst Eesti Euroopa Liikumises. MTÜ raamatupidamisse esitatud dokumentide kohaselt oli see reklaam Euro26 noortekaardile, kuid seda projekti juhtinud inimene ei teadnud reklaamist midagi ning MTÜ oma projekte reeglina ei reklaaminudki. “Ehk teisisõnu, Anna-Maria Galojan ostis Euroopa Liikumise raha eest persooniloo, reklaami iseendale edukatele suunatud meesteajakirjas.”

14 930 krooni MTÜ raha kulus tselluliidiravi ja mesoteraapia peale.

41 192 krooni läks maksma Kreeta-reis, kuid koos kohapeal kulutatuga kujunes kogusummaks 123 000 krooni. Ehkki tegu oli väidetavalt tööreisiga Schengeni konverentsile, viitavad poetšekid ja ekskursiooniarved, et enamik aega veetsid kohtualune ja reisile kaasa võetud samas töötanud sõbranna hoopis puhates ja lõõgastudes. Raamatupidamises töiste kuludena näidatud kreekakeelseid tšekke tõlkides leidsid uurijad, et tegu on kulutustega muu hulgas juveelipoodides ja ilusalongides. Peale selle ei olnud MTÜl ühtki Schengeni lepinguga seotud projekti.

Teine reis, sedakorda Londoni raamatuesitlusele läks MTÜle maksma 9893 krooni. Esitleti raamatut arengukoostööst, mille Galojan enda kinnitusel kavatses lasta eesti keelde tõlkida.

70 000 krooni eest tellis MTÜ juhataja kaupu netipoest Net-a-Porter, raamatupidamisele esitas ta aga ekspertiisis võltsinguks tunnistatud arve samale summale olematust Londoni raamatupoest (arve pole seejuures mitte naelades vaid eurodes). Selle väljamineku kohta rääkis Anna-Maria Galojan MTÜ nõukogule, et raamatud tellis hoopis välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekamp, kes seda aga omaks ei võtnud.

33 387 kroonine arve on pärit online-poest Glamonweb, mis müüb eksklusiivset pesu.

Lisaks kasutas Galojan süüdistuse järgi kinkekaartide meetodit. Projektides kaasalöönute premeerimiseks oli MTÜ varemgi kasutanud paarisajakrooniseid kinkekaarte. Omastamissüüdistuse saanud juhataja ostis Kaubamajast, Stockmannist, ABC Kingast ja Intersalonist kinkekaarte, mis seegi kord väidetavalt anti projektide kaastöötajatele. Tegelikult tõendavad ostutšekid, et kinkekaardid realiseeris tihti kohe pärast nende ostmist Anna-Maria Galojan ise, sest kinkekaardist üle jäänud summa on sageli tasutud tema pangakaardiga. Inimesed, kellele need on aga väidetavalt üle antud, tunnistasid kohtus, et pole kinkekaarte saanud. Summad olid nüüd aga oluliselt suuremad kui 100-200 krooni.

“Tegu pole just geniaalse kuriteoga”

Kristel Siitam-Nyiri sõnul poleks Galojan pruukinud kinkekaartidega vahele jääda, kui summad poleks olnud nii suured ja kui ta poleks neid ise kohe realiseerinud. “Aga nüüd tuleb öelda, et tegu pole just geniaalselt toime pandud kuriteoga,” nentis prokurör kohtus.

Peale väljatoodute esitas Galojan EEL raamatupidamisele veel ligi 7000-kroonise Jõhvi Selveri toiduarve ja 1665-kroonise elektroonikapoe arve, kummalgi polnud MTÜ tegevusega seost.

54 827 krooni ulatuses ülekandeid MTÜ pangakontolt Anna-Maria Galojani omale on aga täielikult tõendamata. Selle summa kohta pole mitte ühtegi kuludokumenti, ehtsat ega võltsitut.

Teine süüdistuse osa puudutab võltsitud dokumentide esitamist, milleks olid olematu Londoni raamatupoe 70 000 kroonine arve ja väidetavalt kinkekaarte saanud inimeste võltsitud allkirjad.

Eesmärk oli omastada võimalikult palju tööandja raha

Suures ulatuses omastamise eest, milles Galojani süüdistatakse, võib süüdimõistmisel karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Tõendid näitavad prokuröri sõnul, et Anna-Maria Galojani eesmärk oli omastada nii palju tööandja raha kui võimalik ning tegu oli jätkuva kuriteoga, mille episoodid olid suunatud tööandja vastu.

“Ta hakkas kohe alates juhatajaks saamisest tööandja raha ära kasutama enda huvides. Kuna tegu oli luksuskaupadega, ei saa ka öelda, et ta oleks olnud sunnitud seda tegu tegema, polnud mingi hädaolukord.”

Lisaks üritas Galojan ka süüd täiesti süütute inimeste kaela veeretada, süüdistades Andres Kasekampi ning Riivo Sinijärve abikaasat ja väimeest.