„Meie e-süsteemis on kogu info ravimite väljakirjutamise kohta olemas. Kui arst kirjutab patsientidele välja palju psühhotroopseid ravimeid, siis peame sekkuma sisuliselt, mitte formaalselt. See eeldab koostööd erinevate asutuste vahel,“ ütles riigikogu pressiteate kohaselt sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Komisjoni istungil tehti ettepanek üle vaadata registreeringu ja tegevusloa väljaandmise nõuded. Kui arst on korduvalt karistatud, siis tal ei ole õigust psühhotroopseid ravimeid välja kirjutada ja ta kõrvaldatakse retseptiravimite väljastajate nimekirjast.

Tsahkna sõnul on oluline vahet teha arstil ja juriidilisel isikul. Terviseamet võib arsti registreeringu kustutada juhul, kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega on temalt ära võetud tema kutsealal tegutsemise õigus. Juriidilise isiku tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa saab terviseamet tunnistada kehtetuks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses toodud tingimustel.

„Ettevõtete tegevuslubasid on ära võetud, arste on kriminaalkorras karistatud, aga pärast karistuse kandmist jätkavad nad ikka tegevust. Peame looma süsteemi, kus ei ole lihtne ebaseaduslikku tegevust jätkata. Ilmselt tuleb ka karistusi karmistada,“ ütles Tsahkna.

TV3 uudistes räägiti täna, et kõige hullem, mis narkootikume välja kirjutava arstiga juhtuda saab, on tegevusloa äravõtmine kolmeks aastaks. Peale selle tähtaja lõppu saab ta tegevusloa tagasi ja saab uuesti hakata narkootikume välja kirjutama.

Komisjoni istungil lepiti kokku, et sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad töötavad välja seaduste muutmise ettepanekud ning esitavad need riigikogu sotsiaalkomisjonile uuel aastal.

Teema tõusetus päevakorda tulenevalt ETV saates Pealtnägija 4. detsembril esile toodud faktidest.

Istungile osalesid sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, terviseameti ja ravimiameti esindajad.