Tsahkna: selliseid lugusid on rohkem, kui avalikkuse ette tuleb

“See on täiesti arusaamatu lugu, seda ei ole võimalik selgitada,” on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna šokis täna ajakirjanduses avaldatud loost, kus neli väikelast olid hooletusse jäetud ning elasid koos koertega. “Mis puudutab neid vanemaid, kes nii õõvastavate tegudega hakkama on saanud, siis ei piisa minu arvates siin enam ainult vanemlike õiguste äravõtmisest vaid järgnema peab ka reaalne ja karm karistus,” lausus ta.

“See lugu on šokeeriv, kuid kuna ma olen juba 11 aastat olnud seotud ühe lastekoduga, siis tean, et sarnaseid lugusid on palju rohkem kui avalikkuse ette tuleb. Arvata võib, et veelgi enamatest ei saa me kunagi teada. Ja see on kohutav teadmine,” rääkis Tsahkna Delfile.

Paljud laste väärkohtlemise juhtumid toimuvad pealtnäha “korralikes” peredes, kes ei satugi sotsiaalsüsteemi tähelepanu alla. Seda enam on Tsahkna sõnul oluline, et inimesed oleksid tähelepanelikud end ümbritsevate inimeste suhtes, kuna enamus selliste lugude puhul on ilmnenud, et naabrid või kohalik kogukond on asjast teadlikud olnud. Seepärast tuleb kohe teada anda, kui midagi kahtlast on silma hakanud. “See võib sõna otseses mõttes päästa mõne lapse elu,” rõhutas Tsahkna.

“Traagiline on see, et enamus juhtudel jõuavad laste väärkohtlemise kaasused koduseinte vahelt välja alles siis, kui lapsed on juba nelja-viie aastased,” rääkis sotsiaalkomisjoni esimees. Selleks ajaks on aga nende psüühika ja väärtused oluliselt kahjustunud, mistõttu on ülimalt keeruline neid tagasi normaalsesse ellu tuua. Seepärast peab sotsiaalsüsteem oluliselt varem nendele juhtumitele jälile saama ja seda eelkõige kogukonna informatsiooni põhjal. See nõuab aga lastekaitsjate ja sotsiaaltöötajate olemasolu igas omavalitsuses. Kui laiemalt mõelda, siis ka see on üks nendest paljudest tagajärgedest, mis aastaid edasi lükatud haldusreform endaga kaasa on toonud.

Loomulikult peab omavalitsus ja riik olema võimeline kiiresti konkreetsete juhtumitele reageerima, tõdes Tsahkna, kuid probleem on oluliselt laiem ning algab sellest, kas vanemad oskavad või on võimalised tegelikult lapsi kasvatama. Iga laps on oluline ja seepärast peab riik siin tegema olulised sammud, mis on ette nähtud ka sotsiaalministeeriumis valmivas laste ja perede arengukavas.

Tsahkna sõnul on ka ilma Ekspressis ilmunud loota riigikogu sotsiaalkomisjonil plaanis 7.juunil laste ja perede arengukava aruelu. “Kindlasti lisandub sinna ka konkreetse juhtumiga seonduv, ehk see, kuidas on võimalik, et aastaid teada olnud väärkohtlemise informatsioon ei jõua abipakkujateni. See puudutab ka politsei ja sotsiaaltöötajate omavahelist koostööd,” rõhutas ta.

“Ma tõesti loodan, et need neli last saavad nüüd võimalikult parima kohtlemise osaliseks, kuid suure tõenäosusega on nendega juhtunu jätnud kustumatu jälje psüühikale ja seeläbi käitumisse,” ütles Tsahkna. “Loodetavasti paneb see karm lugu ka inimesi rohkem oma ümbritsevate inimeste suhtes tähelepanelikumad olema.”