Tsahkna: piirikontrollist pole Kreekas juttugi, põgenikud saadetakse võimalikult sujuvalt läbi riigi Euroopa poole
Kreekas viibiv sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et piirikontrollist pole riigis juttugi ning Kreeka poliitikud kasutavad Euroopas süvenevat kriisi mõjutusvahendina, vihjates võlakriisis riigi olukorra leevendamisele.
Tsahkna kohtus Kreeka siseministri ja sotsiaalministriga ning ÜRO pagulaste ülemvolinikuga. Täna on ta Samose saarel, mis asub kahe kilomeetri kaugusel Türgist ning on üks nendest punktidest, kuhu põgenikevool maabub. Põgenike vastuvõttu organiseerivad kohalikud omavalitsused, riigilt nad selleks rahalist tuge ei ole seni saanud. "Seda olukorda siin on vaja oma silmaga näha ja poliitilisel tasemel näost näkku rääkida, see on poliitiline mäng suurel tasemel," nentis Tsahkna. "Mingit piirikontrolli või koguni juttu, et panna piir kinni, siin praktikas ei ole - selleks pole võimalust ja ei ole ka erilist tahet," lisas ta.
"Kreeka poliitika on võtta need põgenikud vastu võimalikult sujuvalt ja juhtida nad läbi Kreeka Euroopa poole teele. Saabujad lähevad pea sajaprotsendiliselt edasi selliste riikide nagu Saksamaa ja Rootsi suunas. Aasta lõpuks ennustatakse, et läbi Kreeka tuleb Euroopasse miljon inimest, praeguse seisuga on tulnud 600 000."
Margus Tsahkna sõnul jääb lausa mulje, et Kreeka ei näe ennast Euroopa Liidu liikmena. Poliitilisel tasandil nähakse rändekriisi kui Euroopa probleemi. "Tajusin poliitilist vihjet kasutada seda, et läbi Kreeka tuleb nii palju põgenikke Euroopasse, Euroopa kriisi, et esitada mingeid lisanõudmisi, kuni selleni välja, et on juttu tehtud ka võlakoormuse vähendamisest. Seda vihjati väga selgelt ja see on väga küüniline poliitiline tasand. Kreeka näeb rändekriisis võimalust."
Samas on Tsahkna sõnul kõigile selge, et ilma Türgi abita ei ole võimalik piiri kontrolli alla võtta. Oma huvid Euroopaga peetavate läbirääkimistega seoses on mängus ka Türgil, samuti mängivad rolli Kreeka ja Türgi omavahelised suhted, millel pikk ajalugu. Ministri sõnul on see kuidas Türgi poolt on organiseeritud ränne Euroopasse, väga mastaapne ja sujuvalt korraldatud inimkaubandus. "Siin on mängus reaalsed naised-mehed-lapsed suure poliitilise mängu hammasrataste vahel. Randades vedeleb hunnikute viisi päästeveste," ütles ta.
Tema sõnul on Eesti võtnud õige poliitika, mis puudutab põgenike vastuvõtmist. "Vaja on oma eksperte siin kohapeal, kes reaalselt kontrolliks üle, kes need inimesed on, kes siia saadetakse, kas need protseduurid, mis siin tehakse, on piisavalt karmid, et saada vajalik info kätte. Sest praegusel hetkel ei ole võimalik Eestisse inimesi võtta, sest vastuvõtuprotseduur on puudulik, siin on vaja kõvasti tööd teha."
Minister rääkis, et külastas vastuvõtupunkti, kuhu päevas tuleb umbes tuhat põgenikku, kus neilt võetakse sõrmejäljed ja tehakse esmane kontroll. Esmalt üritatakse aru saada, kes on Süüriast ja kes mitte. Neil, kes on Süüriast, on enamasti dokumendid ja dokumentide ehtsust kontrollitakse. Need, kellel dokumente pole, suunatakse edasi identifitseerimiskeskusesse, nad veedavad saarel 5-8 päeva. Ent saarele ei jää keegi, tagasi samuti ei saadeta, põgenikelaagris läheb lihtsalt kauem aega, kuid nemadki saavad dokumendid ja toimetatakse parvlaevaga mandrile, Ateenasse. Väga vähesed lähevad seal põgenike laagrisse, enamasti ootab neid juba transport edasi teistesse Euroopa riikidesse.
"Me räägime 12 miljonist süürlasest, kes on kodudest lahkunud Euroopa suunas ja lisaks veel inimesed teistest riikidest. Selge on, et see 160 000 inimest, kelle Euroopa on otsustanud ümber jagada, on Euroopa sisene solidaarsusküsimus, aga see ei lahenda probleemi. Ei ole vaja mõelda kogu aeg uusi strateegiaid välja, vaid olemasolevad otsused ellu viia," sõnas Tsahkna.
"Eesti ei ole hetkel nende sihtriik ja kui nendega rääkida, siis ega keegi neist Eestist midagi ei tea. See annab meile võimaluse oma reeglid, protseduurid ja poliitika läbi mõelda - riigikogus on praegu menetluses rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Vaadates seda põgenike voolu, on Eestil praegu aeg valmistuda, mõelda läbi mida me teeme. Meil paanikaks hetkel põhjust ei ole. Aga see kriis on siin päris võimas."
Täna kohtus Tsahkna ka Eestist kohale saadetud päästelaeva meeskonnaga, kus Frontexi raames osalevad meie merepäästjad, aidates merd ületades hätta sattunuid.
