„Kindlasti saame töökorralduslike otsustega muuta olukorda paremaks, kuid peapõhjus on krooniline rahapuudus. Selle lahendamiseks ei piisa kosmeetilistest muudatustest, vaid vaja on põhimõttelisi muudatusi,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul on üheks selliseks võimaluseks ajutise töövõimetuse hüvitise ehk nn. haiguslehe päevade raha maksmise kohustus haigekassast välja viia.

„Sellise otsuse eelduseks on aga ühiskondlik kokkulepe tööandjate ja töövõtjate vahel, et ajutise töövõimetuse hüvitis kaetaks tulevikus kindlustussüsteemi kaudu. Kas selleks lahenduseks saab juba eksisteeriv töötuskindlustuse süsteemi täiendamine või midagi muud, on arutelu teema. Töövõimetushüvitise maksmine läbi töötukassa lähtuks loogikast, et töötuskindlusmaksega kindlustab inimene ennast nii töötuks jäämise kui ka tervislikel põhjustel töölt eemale jäämise vastu. Täna moodustab haiguspäevade raha haigekassa eelarvest üle 10 protsendi ehk pea 100 miljonit eurot. Tegu ei ole otseselt tervise- ja meditsiinikulutustega ning haigekassa ei peaks neid kulusid kandma,“ lisas Tsahkna.

„Olemasolevast meditsiinisüsteemist ei anna lisaraha enam väga palju välja pigistada. Seepärast peab ühiskond otsustama, kas ollakse valmis rohkem panustama tervishoidu ja meditsiini,“ lisas Tsahkna.