"Paljud väärikad ja lugupeetud inimesed ei taha poliitikasse tulla, kuna sellega justkui lõppeks nende igasugune karjäär väljaspool poliitikat. Samas tahame, et poliitikas oleks võimalikult palju väärikaid ja lugupeetud inimesi, kes Eestit juhiks. Kuidas seda vastuolu lahendada?" küsis Tsahkna.

"Erakondlik diskrimineerimine on väär. Meil on palju inimesi, kes on teinud pärast tegevpoliitikast lahkumist karjääri väljaspool poliitikat, ka avalikus sektoris. Signe Kivi oli EKA rektor, Märt Rask oli riigikohtu esimees, Taavi Veskimägi on Eleringi juhatuse esimees," lisas Tsahkna.

"Poliitika on töö nagu ajakirjandus vmt, milles osalemises sildistamine on väär, kui tahame, et meid juhiks inimesed, kellel on teadmised ja sisu. Muidugi tuleb alati arvestada süüdistusriskiga, kuid avalikud suhted on palju paremad kui salajased suhted, kui me ei tea, kes kellega seotud on olnud," lisas Tsahkna.

"Igas erakonnas on tublisid inimesi, kes ei pea igaveseks jääma poliitikuks. Poliitik ei ole eluaegne vang, keda ei tohi poliitvangla müüride vahelt välja lubada - poliitik ei ole mitte ühiskonnaohtlik, vaid ühiskonnasõbralik tegelane, kellest on reeglina ühiskonnale kasu," lisas Tsahkna.