Trasberg: inimesi ei tohiks pensionikriisiga hirmutada
Tallinna tehnikaülikooli avaliku õiguse professor Ülle Madise rääkis eile „Aktuaalsele kaamerale“, et paarikümne aasta pärast võib riiklik vanaduspension muutuda maksumaksjatele üle jõu käivaks ning sellele ohule peaks mõtlema juba täna. "Kui tahame näha aastal 2030, 2040, 2050 mingisugust tulemust, siis tõenäoliselt teatud hariduslikke, meditsiinilisi ja sotsiaalpoliitilisi otsuseid tuleb hakata tegema juba täna ja homme," rõhutas Madise.
Tartu ülikooli õppejõud Viktor Trasberg avaldas veendumust, et selline prognoos on liiga sünge ja lähema 20 aastaga ei juhtu riikliku pensionisüsteemiga midagi. „Igasugune hirmutamine tuleks praegu küll ära jätta, see ei ole kohane. Rahvastikuprotsessid ei toimu nii kiiresti, me räägime pigem 30, 50 aastast jne. Sellega pole vaja hakata ühiskonda juba täna stressi viima, kuigi ette tuleb mõelda.“
Samas on Trasbergi sõnul selge, et praegu sotsiaalmaksust rahastatavale riiklikule pensioni- ja tervishoiusüsteemile tuleb edaspidi lisavahendeid leida. „Kui vaadata seda, mis hakkab juhtuma meie tööturul, siis on riskid loomulikult olemas. Ainult sotsiaalmaksule tuginevad süsteemid kindlasti elujõulised ei ole,“ nentis ta.
Võimalike lahendusvariantidena tõi Trasberg muude maksutulude kasutamise pensionide rahastamisel ja lihtsalt muutustega kohanemise. „Kui ikka nii palju raha ei ole või ühiskond ei taha nii palju raha pensionideks suunata, siis on selge, et pikemas perspektiivis tuleb väiksemate riiklike pensionidega leppida. Kui riik ei jõua maksta, siis on suurem roll erasäästmisel, erapensionidel,“ nentis ta.
Inimesed elavad kauem ja on tervemad
Eestis on rahvastiku vananemist arvestades juba edasi lükatud pensionilemineku iga ja viidud sisse teine pensionisammas, kuhu raha kogumist toetab ka riik.
Trasbergi sõnul on pensioniea tõstmine survet pensionisüsteemile tõesti vähendanud. „See on loogiline ja lihtne lahendus ning kulud on selle võrra väiksemad. Teine küsimus on see, kas ja kuidas vanem põlvkond suudab nii kaua tööturul olla? Viimaste kümnendite jooksul on pensioniiga naiste puhul tõusnud kümne aasta võrra ja ega meie keskmine eluiga nüüd nii pikk ka ei ole. Kuid keskmine eluiga tõuseb ja ilmselt ühiskond ka kohaneb hilisema pensionileminekuga, nii et väga suurt probleemi ma siin ei näe,“ nentis Trasberg.
„Maailma kogemus näitab, et inimesed elavad kauem ning on ka füüsiliselt ja mentaalselt parema tervise juures, eks need protsessid toimuvad käsikäes,“ lisas ta.
Teise lahendusena on riik toetanud raha kogumist teise pensionisambasse ja siin näeb Trasberg rohkem probleeme. „Küsimus on selles, kas riik suudab makseid teise sambasse senisel kujul jätkata. Esimese samba kaudu suudetakse teatud riiklikku pensioni ikka üleval hoida, kuid teise samba toetused võiks enne küsimärgi alla sattuda. Viimase kriisi ajal juba maksed katkestati ja tekib küsimus, kas selline olukord ei või korduda?“
Keegi peab töö ära tegema
Viktor Trasberg rõhutas, et rahvastiku vananemisel pole probleem ainult pensioniraha puudujäägis: „Raha rahaks, kui tööealisi on pensionäridega võrreldes vähem, siis jääb töökäsi puudu. Keegi peab töö ka ära tegema, riiki töös hoidma. Sellega tõuseb kohe immigratsiooniküsimus. Raha võib olla, aga kui pole kedagi, kes sinu eest hoolitseb või tänavaid pühib ja kooliharidust annab, siis pole rahahunnikust midagi kasu. Need asjad peavad käsikäes käima.“
