Sõjalise kaitse arengukavaga on aastaks 2018 planeeritud paljude uhkete relvasüsteemide hanked koos vajaliku infrastruktuuri ehitamise ja inimeste väljaõpetamisega. Seejärel saabus majanduskriis ja praegu ennustab kaitseministeerium, et raha on umbes 30 protsenti vähem. Seda mõistagi juhul, kui kaitsekuludeks on kaks protsenti SKTst.

Seetõttu on aasta 2015. lõpuni tehtud plaanides edasi lükatud hulk hankeid ning järgmisel aastal vaadatakse kogu sõjalise kaitse arendamise kava põhjalikult ümber.

Löögi alla sattunud võimearendusteks on transpordikopterite hankimine õhuväele ja kaatrite hange mereväele. Ka keskmaa õhutõrje väljaarendamine on edasi lükatud.

"Ka soomusmanöövervõime ja keskmaa õhutõrjevõime loomiseks vajalikke suurhankeid lähi-aastatel alustada ei saa," teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

Ametlikult on tegemist nende arendamise edasilükkamisega, kuni raha saadakse, ent väga palju paremaid aegu ei pruugigi tulla. Eelduseks on, et kaitse-eelarve maht on kaks protsenti SKTst ehk kasvab vaid majanduskasvu võrra.

Selleks kümnendiks ennustab rahandusministeerium keskmiselt nelja protsendi suurust majanduskasvu ja pole põhjust arvata, et majanduskasv tuleval kümnendil sellest kõrgem tuleb, seda eriti langeva tööealise rahvastiku tingimustes.

Pinget eelarvele lisab kaitseminister Mart Laari soov arendada välja soomusmanöövervõime ehk otsus soetada kas tanke, jalaväe lahingumasinaid, ent miks mitte ka mõlemaid. Kuna tegemist on kalli tegevusega, siis selle võrra on kõige muu jaoks vähem raha.

Samal ajal tekib aja möödudes järjest enam vajadust hakata välja vahetama kaitseväe senist tehnikat ja relvastust, mis aja jooksul vananeb nii moraalselt kui füüsiliselt. Kuna moodne relvastus kallineb oluliselt kiiremini, kui Eesti majandusele ennustatavad neli protsenti majanduskasvu, siis võibki nii olla, et väga palju uusi arendusi enam tulla ei saa.