Ühenduse probleeme esineb Harjo sõnul vahetult linna piiri taga paiknevates uuselamurajoonides, mis ei ole seotud keskustega. „Pigem on tänane probleem väljastpoolt Tallinna tulija jaoks ühispileti hind,“ ütles Harjo Delfile.

Kuigi täna eksisteerivad Tallinna ja Elektriraudtee ning Tallinna ja Harjumaa ühispiletid, on nende hind Harjo hinnangul suhteliselt kallis, kuna kasutatakse erinevate vedajate teenuseid.

Harjo sõnul soovitakse linnaliinide pikendamist üle linna administratiivpiiri lihtsatel põhjustel. „Suhteliselt soodsa piletiga on võimalik kasutada kogu linna ühistransporti, jäävad ära ümberistumised maakonnaliinidelt linnaliinidele ning vajadus täiendava pileti järele, samuti suhteliselt tihedad liiniintervallid,“ loetles transpordiameti juhataja.

Harjo meenutas, et ühistranspordiseadusega on pandud kohalikele omavalitsustele ülesanded ühistranspordi liiniveo korraldamiseks ja sellest tulenevalt ei ole Tallinna ülesanne tagada lähivaldade tõmbekeskuste teenindamine.

„Samas ei ole ka lähivallad otseselt huvitatud täiendavatest kuludest,“ tõdes Harjo ja lisas erandid. „Harku, Viimsi ning Saue vald koos Harjumaa Ühistranspordikeskusega katavad Tallinnale üle piiri sõitvate linnaliinide osalised kulud.“

Tallinna liinivõrk on Harjo sõnul sedavõrd hea, et linnasiseseid kommertsliine praktiliselt ei eksisteeri ja seda mitte sellepärast, et liinilubade saamine oleks piiratud, vaid aeg on näidanud, et kommertsliinid Tallinnas ei tasu ennast vedajale lihtsalt ära.

Sõitjate arv on vähenenud

Harjo tõdes, et ühsitranspordiga sõitjate arvu Tallinnas on mõjutanud nii autostumise tase kui ka pakutav ühistranspordi kvaliteet. Tuleb arvestada, et 1993. aastal teenindati Tallinna linnaliinidega ka Maardu linna, mida täna teenindavad kommertsliinid. „Seega otsest võrdlust 1993 ja 2012 andmete osas teha ei saa, kuigi üldistusena võib öelda, et sõitude arv on võrreldes 1993. aastaga vähenenud,“ märkis Harjo.

Tipptunni väljalase näitab mõnevõrra ühissõidukite arvu kasvu arvestusega, et varasem Maardu linna teenindamise veomaht on lisandunud Tallinna linnasisesele ühistranspordile. „Ilma ühistranspordi eelistamiseta oleks ühendusajad liinidel olnud tunduvalt pikemad,“ lisas Harjo.

Harjo tõi välja, et oluliselt on vähenenud ühissõidukite täituvus. Samuti on uuenenud veeremipark kaasaegsete madala sisenemisega ühissõidukitega.“Vastavalt sõitjatevoogudele eri piirkondade vahel on korrigeeritud ühissõidukite arvu liinidel ja tehtud muudatusi liinivõrgus,“ rääkis ta. „Uute arengupiirkondade teenindamiseks on pikendatud ülemasolevaid ja avatud uusi bussiliine.“

Ehkki väiksemate sõitjatevoogudega piirkondi teenindatakse bussiliiklusega, tuleb Harjo sõnul silmas pidama, et kõigist piirkondadest kõikidesse teistesse piirkondadesse otseliinide rajamine ei ole võimalik ja arvestama peab ka ümberistumisega.

Elektritranspordiliinid, mis nõuavad kulukat infrastruktuuri, nagu rööbastee, kontaktliinid, kandepostid ja alajaamad, on kavas rajada suundadele, kus on suured ja püsivad sõitjatevood.

Harjo sõnul on tulevikus päevakorras Lasnamäe – Kesklinn kiirtrammiprojekt, kuid ilma riigipoolse toeta on see raskendatud. Aastatel 2013-2014 rekonstrueeritakse trammiliin nr 4 ja aastaks 2015 on kavandatud soetada 15 uut kaasaegset trammi.