Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et suvalise isikustamata ühiskaardi saab igaüks kergesti omastada ja raha enda kaardile kanda. Süsteemi arendaja AS Ühinenud Piletite juht Kristjan Konks kurdab aga, et projekti teostamiseks on väga kitsad rahalised vahendid ning annab mõista, et eraldatud 2,2 miljoni eest ei saagi väga korralikku tööd teha.

Tallinna transpordiameti juht Andres Harjo ütles aga Delfile, et kõnealune summa on AS Ühinenud Piletid poolt välja pakutud. Piletisüsteemi arendamiseks toimus konkurss ning sellest algselt osalenud seitsmest firmast väljus pärast kohtuvaidlust võitjana AS Ühinenud Piletid.

„Mul tekib küsimus, et kui nad praegu väidavad, et selle projekti maksumus on liiga väike, siis kas nad tegid konkursil alapakkumise? Selle numbri pakkusid nad ju ise hanke käigus välja,“ ütles Harjo.
Lähiajal vaadatakse tema sõnul isikustamata kaartide probleemistik üle, et mida annaks teha selleks, et neid kaitsta rünnete eest, nagu tänane Päevaleht kirjeldas.

„Andmekaitse inspektsioon tahab kindlasti näha ja veenduda, et kaardiandmed, isikustatud kaardi andmed ja kaardi kasutamine oleks üksteisest täielikult lahku seotud. Et nende andmete sidumine toimuks ainult läbi turvavõtmete. Selle kohta peaks süsteemi tegema täiendava arenduse,“ rääkis Harjo.

„Me ei ole täna veel nii põhjalikult hakanud lepingut üles tõstma, kas see on täna AS Ühinenud Piletid ülesanne või siis tõepoolest, seoses täiendavate nõuetega ja turvalisuse tõstmise eesmärgil, peaksime selle lisaarenduse kinni maksma,“ jätkas ta.

Harjo nentis, et hankes nõutut tuleb rangelt jälgida. Kui nõuame midagi täiendavat, mida algselt hankes kirjas ei olnud, siis kuulub see meie poolt kompenseerimisele, ütles ta.

„Ma ei mäleta peast kõiki hanke detaile, kuid kui hanke nõue oli see, et piletisüsteem peab olema turvaline ja turvalisus peab olema tagatud, siis mis valemiga AS Ühinenud Piletid selle turvalisuse tagab, see on nende enda teha,“ lisas ta.