Töötuskindlustuse makse kallineb üle kolme korra

Täna kogunev töötukassa nõukogu kinnitab tõenäoliselt töötuskindlustusmakse määra planeeritud suurema tõusu alates 1. juulist, sest aina halvenev majandusolukord ning kasvav töötute arv ähvardab vastasel juhul töötukassa reservid aasta-paariga olematuks muuta.

Praegu peavad töötajad maksma kindlustushüvitisena 0,6 protsenti oma brutopalgalt ning tööandja lisab sellele 0,3 protsenti. Novembris kinnitas valitsus tänavu 1. juulil jõustuvateks uuteks maksumääradeks vastavalt üks protsent töötajatelt ja 0,5 protsenti tööandjatelt, kirjutab Eesti Päevaleht.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõdes eile Päevalehele, et tänavuseks planeeritud maksumäära tõusust muutunud oludes ei piisa. „Nõukogu peaks tegema valitsusele ettepaneku, et vahendeid ei jätku, ning juhatus teeb nõukogule ettepaneku tõsta maksemäärad maksimumini ehk vastavalt kahe ja ühe protsendini,” lausus ta.

Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingujuht Harri Taliga nentis, et uue eelarve ja uute maksumäärade arutelu on osalt tingitud sellest, et tänavuse eelarve kinnitas töötukassa mullu novembris, lähtudes toonasest valitsuse majandusnägemusest. „Selge on, et nüüd on asjad veel keerulisemaks läinud,” rääkis Taliga. „Viimane töötukassa prognoos lähtub mustast stsenaariumist, kus võib-olla tuleb maksta hüvitist enam kui 40 000 inimesele. Seni on maksimum olnud 12 000 inimest aastas.”

Kindlustusmakse tõusu põhjendas Meelis Paavel asjaoluga, et vastupidisel juhul võivad töötukassa aasta alguses 3,1 miljardi kroonini ulatunud reservid sootuks kokku sulada.

„Tänavu võib kuluda orienteeruvalt üle poole reservidest ja maksemäära tõstmise ettepanek ongi tehtud tulenevalt loogikast, et töötukassa ei tohi oma vahenditega minna miinusesse,” selgitas Paavel.

Seda, kas seadusega lubatud töötuskindlustuse maksimummäärasid peaks muutma, Paavel hinnata ei soovinud. „Juhatuse ülesanne on teha nõukogule ettepanekuid kehtiva seaduse piirides. See, kas vaadata poliitikaid ümber, on juba teiste inimeste pädevuses,” märkis ta.

Töötukassa alustas tegevust 2002. aastal, kindlustushüvitisi hakati väljastama 2003. aastast. Algselt jagunes töötuskindlustusmaksu määr tööandja ja töötaja vahel suhtega 0,5% ja 1% brutopalgalt, 2006. aastal kinnitas valitsus maksumäärad vastavalt 0,3 ja 0,6 protsendile.

Hüvitist saab sunnitult töötuks jäänud inimene, kes on töötanud ja kindlustusmakset tasunud vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 jooksul. Eelmise aasta lõpus oli Eestis kindlustatuid 652 268.

Praeguses eelarves ootab töötukassa tänavu kindlustusmaksetena ja investeeringutuluna 1,102 miljardit krooni. Selle alusel eeldas töötukassa tänavuseks hüvitiste mahuks 713 miljonit, kollektiivse koondamise hüvitisteks 118 miljonit ning tööandja pankroti hüvitisteks 107 miljonit krooni.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines