Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles Delfile, et kuna headel aegadel kogunes töötukassasse raha rohkem, kui pidi välja maksma, siis pole kartust, et suve lõpuks on töötukassal raha otsas ja töötud jäävad hüvitisest ilma.

Paavel möönis, et alates 2008. aasta oktoobrist on laekunud töötuskindlustusmakseid vähem, kui on kulunud hüvitiste määramiseks ning seetõttu on töötukassa pidanud osa raha võtma seitsme tegutsemisaasta jooksul kogutud reservi arvelt.

Tänavu, mil tööpuudus kasvab päev-päevalt, tuleb jätkuvalt hüvitiste maksmiseks kasutada reservi.

"Õnneks on reservi kogunenud parematel aegadel üsna palju vahendeid: 2008. aasta lõpus oli töötukassa varade kogumaht 3,2 miljardit krooni. Reserv, mida on võimalik hüvitiste määramiseks kasutada, moodustas sellest 2,8 miljardit krooni - ülejäänud osa moodustasid aasta lõpuks juba üles võetud kohustused," selgitas juhatuse esimees.

"Tänu sellele reservile ja juulist tõusvale maksemäärale suudame selle aasta languse ilusti üle elada ka juhul, kui töötus kerkib üle 15 protsendi," rahustas Paavel.

"Kui töötus jääb aga ka järgmistel aastatel väga kõrgeks, tuleb töötuskindlustusmakse määrasid tõsta," märkis töötukassa juht. "Seaduse järgi võib töötuskindlustusmakse määr olla kokku 3 protsenti. Alates selle aasta juulist maksemäär tõuseb 1,5 1,5 protsendini - üks protsent töötajatele ja 0,5 protsenti tööandjatele. Juulist kehtima hakkavad määrad püsivad 2010. aastani.

Töötukassa kinnitas detsembris tänavuse eelarve, mis on praegu 27 miljoni krooniga miinuses. Kuna 1. juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus, mis tähendab töötukassale rohkelt lisakulutusi, võeti vastu pärast seda, tuleb töötukassa nõukogu kokku lisaeelarvet arutama 23. veebruaril.