Paavel lausus Delfile, et iseenesest varahalduse vastu polekski töötukassal midagi, sest rahandusministeerium juba haldab töötukassa kohustuslikku reservi, ent töötukassa rahade lülitamine riigi kontsernikonto koosseisu on hoopis teine teema.

"Me oleme ka öelnud, et pole sellega nõus ja näeme selles ohtu töötukassa autonoomsusele," lausus Paavel. "Töötuskindlustuse jaoks pole selline ümberkorraldamine meie hinnangul kuidagi vajalik, meil alles oli kogemus, kus praegu toimiv süsteem elas möödunud kriisi edukalt üle."

Paavel tuletas meelde, kuidas 2009. aasta alguses tekitas kiirelt kasvanud tööpuudus töötukassale sissetulekutest kolm korda suuremad väljaminekud. "Raha oli tollal reservidest kohe võtta ja me ei tekitanud riigile lisakoormust," lausus Paavel.

Tollal tõsteti järsult töötuskindlustusmakset, mis praegu on töötajale 2,8 protsenti ja tööandjale 1,4 protsenti palgast, mistõttu töötukassa maksevõime taastus ja praeguseks koguneb töötukassasse pidevalt raha juurde, mida pannakse tallele.

Isegi praeguse üsna kõrge tööpuuduse käigus on töötukassa eelarve ülejäägis. Kas selle põhjuseks oli lihtsalt soov saada valitsussektorisse raha juurde ning praeguse sammuga korjab rahandusministeerium töötukassalt raha uuesti ära?

Paavel leidis, et kui asjad on nii, siis sel juhul kaotab töötuskindlustusmakse oma mõtte ja siis peaks töötuluskindlustuse lihtsalt lülitama riigieelarvesse.

Ent kuna ühtegi seaduseelnõud pole veel olemas, siis ei osanud ka Paavel täpselt öelda, mida rahandusministeerium töötukassa reservidega teha tahab. Üheks võimalusena on mainitud, et töötukassa laenab raha riigile, ent praeguse seaduse järgi ei tohi töötukassa raha välja laenata ja seetõttu tuleks muuta seadust.

Septembri lõpuks annab töötukassa juhatus töötukassa nõukogule ülevaate
sellest, kuidas töötukassal rahaliselt läheb ja milline võiks seetõttu
olla järgmise aasta töötuskindlustusmakse suurus. Nõukogu omakorda
esitab soovitava kindlustusmakse suuruse valitsusele hiljemalt 1. novembriks, kes siis kas kiidab heaks töötukassa nõukogu otsuse või lükkab selle hiljemalt 1. detsembril tagasi. Tagasilükkamise korral jääb kehtima vana makse suurus.

Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis on juba kirjas, et töötuskindlustusmakset langetatakse alles 2013. aastal ning töötajatel langeb see 0,2 protsendipunkti. Paavel lausus, et ei saa seda kommenteerida, sest tema peab tegutsema vastavalt seadusele, mis näeb ette, et järgmise aasta makse suuruse otsustamine on alles ees.